Saatesari "Diktaatorid"

Nõukogude järgse ruumi üht kõige pöörasemat kombinatsiooni esindas Türkmenistani president Saparmurat Nijazov, keda tunti ka kui kõigi turkmeenide isa Türkmenbašid. Tema Ašgabati keskväljakule paigutatud kullatud kuju pöörles koos päikesega ning riigi olulisimaks lugemismaterjaliks oli presidendi oopus Ruhnama.

Nagu kirjeldab Suurkask, ulatus Türkmenistani isikukultus lausa Põhja-Korea tasemele. Aga Nõukogude Liidu lagunemisel tekkinud Kesk-Aasia vabariigid sünnitasid teisigi julmi diktaatoreid nagu Usbekistani valitsenud Islam Karimov. Viimase režiim sai maailmas tuntuks muuhulgas poliitvangide elusalt keetmisega.

Saddam Hussein

Kummatigi näeme sama mustrit ka hoopis teises piirkonnas ehk Lähis-Idas ja Aafrikas. Heiki Suurkask kirjeldab, kuidas Moskva vari on sünnitanud diktatuure ning põhjustanud surma ja kannatusi kõikjal, kuhu iganes Kremli silm on langenud. Üheks tuntuimaks näiteks on mõistagi Saddam Hussein.

„Valetamise õppis ta selgelt Venemaalt, moestiili viksis maha Jossif Stalinilt,“ kirjeldab Suurkask. „Kui 30-ndatel oli võib-olla maailmas veel mini-Hitlereid, siis pärast Teist maailmasõda on maailm täis mini-Stalineid.“

Heiki Suurkask räägibki järjekordses osas sarjas „Diktaatorid“ sellest, kuidas Moskva inspireerib jõhkraid ainuvalitsejaid nii oma tagaõues kui kaugemalgi. Temaga ajab juttu Eesti Päevalehe ajakirjanik Krister Paris.

1x
00:00