Need on kõigest mõned näited Venemaa rünnakute tõttu Ukrainast Eestisse põgenenud lapsevanemate abipalvetest sotsiaalmeedias. Paljudel kadusid sõja eest põgenemise ajal kommunikatsioonivahendid või jäid need kiiruga koju. Sellesse koju, mida nii mõnelgi tegelikult enam pole. Neilt, kes on jõudnud Eestisse Venemaa kaudu, võtsid venelased kogu kaasas olnud tehnika lihtsalt ära. Kuid lastel oli vaja õppida ja paljudel vanematel oma tööd edasi teha.

Kolm Tartu IT-fänni

Siinsete tehnikahuviliste foorumites hakati selle peale kohe uurima, kas kellelgi on arvuteid ja muud tehnikat, mida ehk jagada saaks. Kogu projekti südameks kujunesid kolm Tartu IT-fänni: Lennart Loid, Marti Narõškin ja Lauri Leevit. Lennart Loid hakkas esmalt arvuteid jagama FB grupis „Ukraina sõbrad Tartus”. Seda Luke Skywalkeri nime all, sest Lennart on sõprade sõnul „Tähesõdade“ fänn ja äärmiselt tagasihoidlik inimene, kes ei taha oma isikut üldse esile tõsta. Marti Narõškini esialgne fookus oli pagulaskeskustel ja nende kaudu abi andmisel.

Kolmik oli ka varem, pandeemia ajal oma vabast tahtest samasuguse projektiga tegelenud. Siis jagati arvuteid koduõppele jäänud Eesti lastele. Näiteks peredele, kus koduõppeks ja kodukontoritööks oli viie-kuue peale üks arvuti.

Õhtul pärast oma põhitööd nokitses igaüks kodus arvutite kallal, et need siis hommikul järjekordsetele abivajajatele laiali jagada.

Kolm kuud tagasi hakati ukrainlasi aitama. Tartu IT-fännid said kusagilt annetatud arvuteid, teisalt juppe, korjasid need ise linna pealt kokku ning õhtul pärast oma põhitööd nokitses igaüks kodus arvutite kallal, et need siis hommikul järjekordsetele abivajajatele laiali jagada. Algul tundus, et nii vajaduse saabki nii katta, kuid tegelikkus näitas muud. „Nõudlus oli mitukümmend korda suurem – ja seda ühel ajal üle Eesti –, kui meie kolmekesi jõudsime. Nägime, et jääme inimeste, logistika ja ka vahendite poolest raskustesse,“ meenutas Lennart Loid.

Ajaliselt polnud enam võimalik kogu tarneahelat ise hallata. Tuli päev läbi abivajavate ja annetajatega suhelda, tehnikat koguda, öö läbi seda parandada ja ette valmistada, järgmisel päeval laiali jagada. Tuli koonduda suuremaks rühmaks ja ülesanded omavahel jagada.

Appi tulid logistikahaldjad

Leiti nn logistikahaldjad, kelleks said õpetajaametit pidav Annika Mägi, BaltDefC personalijuht Kadri Nestra ja praegu kodune ema Xenia Danilova. Nemad olid vabatahtlikena ukrainlasi juba kõige muuga varustanud. Peagi liitus seltskonnaga sotsioloog ja Praxise analüütik Eveliis Padar, kes oma kontaktide kaudu saavutas selle, et kuuks ajaks avas arvutite kogumiseks oma uksed Tartu ülikooli Delta maja. Nüüd teevad seda igas Eesti suuremas linnas asuvad Arvutitarga poed ja annetajad saavad oma nutiseadmed sinna viia. Arvutitarga töötajad organiseerivad omakorda nende Tartusse saatmise. Tehnikainimesed hoiavad kokku, märkis Padar.

Nüüd teevad seda igas Eesti suuremas linnas asuvad Arvutitarga poed ja annetajad saavad oma seadmed sinna viia.

Kuid üksnes väsinud arvutitest ei piisa, tehnika kordategemiseks on vaja ka juppe, samuti raha laadijate, kõvaketaste, mälu jms jaoks. „Ressurssidega polnud meil kiita, suuresti läks kõik omast taskust,“ tõdes Loid.

Arvutiparandajateni jõudsid mõnikord ka niisugused telefonid
Kordatehtud tahvlid ja telefonid rõõmustasid saajaid väga

Keskeltläbi läheb ühe sülearvuti töökorda seadmiseks umbes 20 eurot, aga kui oled neid töökorda seadnud juba näiteks 400, siis koguneb arvestatav summa.

Sõna levib

Kui aprilli lõpus saadi juriidilise vormi MTÜ EstHELP alla, läks natuke lihtsamaks, sest tekkis võimalus koguda annetusi otse mittetulundusühingu kontole. Kellel pole arvutit, aga kes tahavad aidata, need saavad sinna raha kanda. Appi tuli ka Tartu ja Pärnu firmasid.

Kellel pole arvutit, aga kes tahavad aidata, saavad MTÜ-le raha kanda.

10. mail korraldasid arvutiteaduste instituut ja Ühendkuningriigi suursaadik Ross Allen ka tuluõhtu, mille osa tulu läks SSD-ketaste ostmiseks. „Briti saadikuni jõudsime Jaak Vilo kaudu. Jaaguni jõudis info, et olen seotud arvutite projektiga, ja ta võttis meid oma hõlma alla. See oli taas piisake meres, inimesed, kes seal käisid, nägid, et selline algatus toimib. Sõna levib ja see on oluline,“ ütles Padar.

Vasulas n – ö õunamajas elab mitu peret koos, arvutid said Natalja, Svitlana, Zarina, Anžela.

Üksiti alustas Eveliis Padar ka ühisrahastuskampaaniat. Henri Laupmaa, kes on loonud rahvusvahelise Toeta.me platvormi, pakkus Padarile, et nad panevad tema algatuse ka üles.

Hoogu juurde

Nüüd saadi kogu tegevusele tugevasti lisahoogu. Kui varem tehti päevas korda paar seade, siis nüüd jõuti nädalas 50–70 seadmeni: telefonid, tahvelarvutid, raalid.

Peale tehnika ja juppide hakati tooma ka arvutikotte, millega logistikahaldjatel oli hea tehnika abivajajatele üle anda.

Pole ühtegi maakonda, kuhu poleks seadmeid viidud.

Ega logistikahaldjatelgi kerge pole, nad kasutavad abivajajate aitamiseks kogu oma vaba aja, sealhulgas tööpäevade lõunapausid. Nad suhtlevad abivajajatega, selgitavad välja nende tegelikud vajadused, hangivad kütust ning sõidavad päevas sadu kilomeetreid, et seadmeid vedada ja need üles seada. Neid läheb kõigisse Eesti paikadesse alustades Valgast ja lõpetades Hiiumaaga. Pole ühtegi maakonda, kuhu poleks seadmeid viidud. „Varsti on need küll vist igas vallas ja Tihemetsas kõige rohkem,“ rääkis Loid.

Arvutid jõuavad abivajajateni kohe kasutusvalmis, installitud vene ja ukraina keelde ning nendes keeltes kõik vajaminevad programmid, et nad saaksid kohe tegutsema hakata.

Uneaega napib

Logistikahaldjad otsivad Facebooki kaudu ka vabatahtlikke, kes näiteks Tartust Risti või Kuressaare poole sõidavad ja saavad tehnikat kaasa võtta. See pisike seltskond lihtsalt ei suuda enam üksi kogu Eestit hallata. Nagunii tegutsetakse puhtast entusiasmist ja oma uneajast. „Mitu kuud pole pikalt magada saanud,“ tunnistas Loid.

Kõik tehnikaseadmed on jagatud Eestisse jõudnud põgenikele. Põhifookus on õpilastel, kuid arvuteid on saanud ka täiskasvanud, et nad saaksid oma tööd jätkata. Näiteks raamatupidajad, kes töötavad Eestist edasi Ukraina heaks. Aga ka Ukraina psühholoogid (vt lisalugu), et nõustada Ukrainas ja muudeski riikides viibivaid kaasmaalasi.

Vahel õnnestub kõrgharidusega spetsialistil, kes muidu peaks minema Maximasse müüjaks, tänu arvutile saada oma erialal korraliku palgaga kaugtöö.

Arvutivajadust on vahendanud Eesti psühholoogide liit Kätlin Konstabeli kaudu. Vahel õnnestub kõrgharidusega spetsialistil, kes muidu peaks minema Maximasse müüjaks, tänu arvutile saada oma erialal korraliku palgaga kaugtöö.

Arvuteid on saanud ka IT-kursustel õppivad tudengid. „Meelelahutuseks arvuti andmine on teisejärguline,“ muigas Loid. „Esmalt ikka neile, kes arvutit reaalselt tööks ja õppimiseks vajavad.“

Tööentusiasm toidab

Praegu on suure südamega vabatahtlikud IT-entusiastid korda teinud ja ukrainlastele jaganud ligi 600 seadet, millest ligi 400 on arvutid. Ülejäänud on tahvelarvutid ja telefonid. Aga jagatud on ka muud tehnikat, mille üle enam arvet ei peeta, näiteks ruutereid, printereid, telereid.

Eks suuresti annagi energiat tööentusiasm, aga teine asi on need tänusõnad, ilusad kirjad ja pildid.

On muljet avaldav, et väga väike seltskond üsna organiseerimata vabatahtlikke suudab teha nii palju. Aga kuidas nad jaksavad, kui tuleb ju oma põhitöödki teha? Samuti ei tohi oma peret unarusse jätta. Uneajast pole mõtet rääkidagi, nagu öeldud, paljuski töötatakse selle kulul. „No näiteks tehnikutel on tugev huvi vaadata, kas nad saavad mittetöötava seadme tööle. Eks suuresti annagi energiat tööentusiasm, aga teine asi on need tänusõnad, ilusad kirjad ja pildid. See toidab,“ ütles Loid.

Annetuseks saadud seadmed tehakse korda samal päeval ja juba järgmisel sõidavad need abivajajate poole.

Miks ei saaks annetajad seadmeid otse abivajajatele anda nagu riideid ja köögitarvikuid? Vastus on lihtne: need asjad on enamasti välja vahetatud ikkagi põhjusega. Seadmed ei töötanud enam hästi, näiteks olid aeglased või tegid lärmi jne. „Meiega on kontakteerunud ukrainlasi, kes on sellise annetuse otse inimeselt saanud, ning palunud meilt ikka abi hoolduse, programmide ja keeltega. Kellegi teise tööd üle teha on keerulisem kui nullist alustada, seega nutitehnika vajab enne annetamist ülekäimist. Samuti oleme tasuta remontinud ukrainlaste enda kodust toodud seadmeid väga lihtsal põhjusel: kui me nende enda seadme korda saame, ei vaja nad meilt uut ja me saame rohkemaid aidata,“ rääkis Loid.

Varumeeste pink on pikk

Tegelikult on mitmelt poolt üle Eesti arvutitehnikud end appi pakkunud, kuid Loidi sõnul hoitakse neid praegu n-ö tagavarapingil, sest veel saadakse kolmekesi hakkama. Enamikul päevadel on need kolm meest suutnud asja lahendada nii, et annetuseks saadud seadmed tehakse korda samal päeval ja juba järgmisel sõidavad need abivajajate poole.

„Naine ütles, et tahab mind aidata ja parim viis aidata on mitte takistada minu tegevusi.“

„Viis kuni seitse seadet korraga pole väga keeruline. Mul oli ühel nädalavahetusel 50 seadet, kuid tõsi, tulemus oli see, et lehed jäid riisumata,“ muigas Loid. Kas naine ja lapsed ei pahanda? „Naine ütles, et tahab mind aidata ja parim viis aidata on mitte takistada minu tegevusi.“

Tudeng Oleksandr rõõmustab, arvuti abiga saab ta edasi õppida.

Siiski tunneb vabatahtlike seltskond pisut hirmu sügise ees, kui paljud sõjapõgenike lapsed lähevad Eesti kooli või hakkavad e-kooli kaudu Ukraina omas õppima. „Tõenäoliselt on palju soove alles tulemas,“ ennustas Loid. „Seetõttu üritame n-ö lattu toota, et meil oleks teatud varu olemas.“

Lennart Loid on kolme lapse isa ja ukraina juurtega reproduktiivteadlase Marina abikaasa, argitöös eritellimusel mööblit valmistava firma Mööblitehas OÜ osanik. Marina on projektis hingega sees. Alul kogus ja jagas seadmeid tema ning aitas Lennartil keelebarjääri ületada.

Marti Narõškin töötab IT-seadmete ringmajandamisega tegelevas ettevõttes Foxway OÜ. Tema on abistanud ukrainlasi ka teisiti, näiteks korraldas ta Marguse puhkekeskuses viibivatele ukrainlastele koos paari sõbraga grillipeo ja aitas oma firmasse tööle Mariupolist pärit Darja Krutikova. Nelja lapse isa ja IT-tehnik Lauri Leevit on ettevõtja, kelle firmad pakuvad peale arvutite remontimise teenuse ka tehnilist tuge Eesti sideettevõtetele jne.

Tõhus ajaplaneerimine

Kui küsisin Loidilt, kas nad abistamise kõrvalt oma põhitööd jõuavad teha, siis ta muigas. „Peaksin muidugi iga päev kell 9–17 100% asja juures olema, aga alati ei saa,“ tunnistas ta. Jah, kui kolmikul alul abiväge polnud, siis põhitöö tõesti kannatas, kuid logistikahaldjate liitudes läks kõik lihtsamaks. „Nüüd saame kõik ka oma põhifunktsioonid täidetud. Ajaplaneerimine peab lihtsalt väga hea olema.“

Siin ei olegi vahet, sest iga euro eest saame mingi varuosa osta.

Abiprojekte Ukraina ja ukrainlaste toetuseks on Eestis palju. Kui palju, polegi ehk täpselt teada, kuid kõigi nende toetuseks küsitakse raha. „Kui räägime arvutitest, tehnikast ja hindadest, siis need summad, mis meie oleme saanud, on pigem väikesed. Kes annab viis, kes tuhat eurot. Siin ei olegi vahet, sest iga euro eest saame mingi varuosa osta. Aga iga kord, kui mõni inimene teeb suurema annetuse, ehmume sellest heldusest,“ ütles Padar.

Kui tahta juba suurt kampaaniat teha, siis peaksid kõik nad 100% kampaaniale pühenduma. Kuid kõik seitse inimest teevad oma elus ka muud tööd, neil on pere ja nad peavad arvestama, et kogu see üritus neil endil üle pea ei kasvaks. „Tegelikult on meil vabatahtlikena läinud ootamatult hästi ja me oleme seitsmekesi üles ehitanud organisatsiooni, millega võiks mägesid vallutada. Toimime mõneti pareminigi kui professionaalsed abiorganisatsioonid. Inimesed on vastutulelikud, helded ja suure südamega. Näeme, et tahetakse aidata. Pigem on probleem, et alati ei jõua info aitamisvõimaluste kohta inimesteni, kellel on ressursse,“ tõdes Padar.

Abistajate eesmärk on sügiseks jagada ukrainlastele tuhat arvutit

Kuid eks selleski meeskonnas väsita, nii nagu on kaastundeväsimust tunda kogu ühiskonnas. Vältimaks läbipõlemist, on omavahel rangelt kokku lepitud, et kõik peavad suvel saama puhata – nii korraldajad kui ka annetajad. Kaua selleks muidugi aega pole, sest eesmärk on sügiseks jagada ukrainlastele tuhat arvutit.

Abi saanud tänulikud ukrainlased tahavad ka ise aidata. Nad on meeskonnalt uurinud, kuidas headust edasi anda ja neid või omasid aidata. „Meie haldjad, kes on Ekraani keskuses vabatahtlikud, teavad, et seal on alati abikäsi puudu, ja on soovitanud neil sinna panustada. Seda on ukrainlased ka teinud. Arvutid saanud neiud käivad igal võimalusel Tartust 35 kilomeetri kauguselt Ahjalt Ekraani keskuses vabatahtlikena abistamas,“ ütles Loid.

Aita, et sügiseks oleks jagatud tuhat arvutit

Endiselt on kõige suurem vajadus töökorras või vähest remonti vajavate raalide, tahvelarvutite ja telefonide järele. Nutiseadmed saab tuua Arvutitarga poodidesse (vaata asukohta kaardilt: https://arvutitark.ee/est/InfoEsindused) või Võrru ajalehe LõunaLeht toimetusse aadressil Tartu tänav 25. Kindlasti palutakse seadmega kaasa panna laadija, oma kontaktandmed ja seadme rikke kirjeldus – see säästab väga palju aega ja raha.

Annetada saab MTÜ EstHELP kaudu:

MTÜ EstHELP

EE897700771007849742

Selgitus: Ukraina arvuti

Abivalmidus liigutab

Kätlin Konstabel, psühholoog

Kuidas inimesed netiajastul tutvuvad? Ukrainlastele nutiseadmeid jagavate IT-entusiastidega puutusin esimest korda kokku, kui märtsikuu lõpus avastasin sõnumite seast üsna ootamatult foto võhivõõra inimese ID-kaardist. Lennart Loid oli varjunime all Ukraina sõprade Tartu grupis nimelt teatanud: ta on valmis korda putitama inimeste natuke väsinud nutiseadmeid, et neid ukrainlastele jagada. Kuna arvati, et sellisel puhul võiks aitaja isik teada olla, siis grupi toonase administraatorina ma sellise üllatava sõnumi ka sain.

Natuke aega hiljem tundis Lennart huvi, kas ukrainlastest psühholoogidel on ikka korralikud arvutid olemas – tema kätte on jõudnud seadmeid, mida poleks patt ka spetsialistile tööarvutiks anda. Selline abivalmidus oli kõige ehedamas ja südamlikumas mõttes liigutav. Igaüks ei võta mõelda, et vaimse tervise spetsialist vajab aitamiseks ka nutiseadmeid. Pandeemia ja sõda on teravalt päevakorda tõstnud, et korralikud IKT-vahendid on selleski ametis olulised. Mõnedki Ukrainast pärit psühholoogid nõustavad ka praegu oma kodumaa inimesi – jah, teinekord on nõustatav ka varjendis ja vahel on pidanud inimene läbi elama asju, mille puhul tuleb rääkida sõjakuriteost. Aga jätkub ka Ukraina psühholoogide igapäevatöö: mõni nõustab internetis vanemaid, kuidas lapsega raskel ajal rahulikumalt läbi saada, teine aitab kooliküpsust hinnata, kolmas õpetab üle võrgu psühholoogiatudengeid jne. Nutiseadmeid vajavad ukrainlastest kolleegid ka Eestis olevate kaasmaalaste aitamiseks. Just jõudis minu kirjakasti kiri Harjumaal viibivalt ukrainlannalt, kelle väikelaps sõja algusest peale enam ei räägi. Kui edastasin info Ukraina kolleegidele, kas keegi oskaks aidata, siis loomulikult võttis vastav spetsialist mureliku emaga ühendust esmalt just interneti teel.

Tänukirjad

Suur tänu sülearvuti eest! Tükk aega me isegi ei uskunud seda.

Sellist suuremeelsust ja empaatiat pole ma oma elus kohanud.

Ja veel enam, lülitad selle sisse ja seal on Glory to Ukraine ja Zoom juba laaditud. No lihtsalt pole sõnu, ainult imetlus läbi pisarate! Jumal õnnistagu teid!

See tänuavaldus liigutas Lennart Loidi kõige rohkem. „Sest teeme palju tööd selle nimel, et arvutid oleksid kohe kasutusvalmis, installitud vene ja ukraina keelde ning nendes keeltes kõik vajaminevad programmid, et nad saaksid kohe tegutsema hakata. Lisaks on meil arvutite kasutajanimeks Slava Ukraini,“ selgitas Loid.

Tahame öelda oma pere poolt suur aitäh!

Muidugi oleme väga šokeeritud sellisest kallist kingitusest meie lastele!

Suur aitäh!

Soovime teile, teie perele ja sõpradele head tervist ja kõike paremat!

Suur tänu abi eest!

Teie toetus ja abi on hindamatu!

Tänan teid väga teie abi eest, tänu teile tegin täna palju esitlusi ja sain selle eest häid hindeid.

Suur aitäh, loodan, et saan teile edaspidi abiks olla.

Xenia, tänan teid väga abi eest. Olen teile väga tänulik.

Teie riik teeb meie heaks palju. See on hindamatu. Aitäh veel kord.

Suur aitäh sülearvuti eest, mu tütar on õnnelik. Aitäh, et aitasite.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid