PÄEVA TEEMA | Alar Laneman: Madridi tippkohtumine on peale Eesti liitumist NATO-ga meie jaoks tähtsaim sündmus

Hea töö eest tuleb tunnustada ka poliitilisi vastaseid (peaminister Kaja Kallast).

Peaministri avaldus ei tulnud üllatusena. Ainuüksi FT veergudel on peaministri sõnumid olnud sarnase tonaalsusega viimased pool aastat. 24. jaanuari üleskutse suuremale USA kohalolekule Baltikumis, 18. veebruari hoiatus naiivsuse osas Venemaa suunal, 8.aprilli vajadusest NATO jõudude suurendamisele Balti riikide kaitseks. Võiks olla kriitiline, et sõnum oleks olnud vajalik varem. Siiski on hea, et sõnum jõudis teravaimasse vormi otsustaval hetkel. Sõnum tippkohtumise eel on märk sellest, et eelmiste üleskutsete mõju ei olnud piisav.

Taustana ei tohi unustada asjaolu, et peale külma sõja lõppu loobus NATO sisuliselt liikmesriikide kaitsest, keskendudes eriti peale kaksiktornide rünnet terrorismivastasele sõjale. Venemaa oli partner. Balti riikide mure tundus kunstlik.

Täna on Venemaa peale agressiooni Ukrainasse partnerist muutunud vastaseks. Järelikult on NATO-l aeg pöörduda tagasi algse eesmärgi juurde. Kolme Balti riigi kaitse vajadus on osa sellest eesmärgist. NATO-l on vaja sooritada U-pööre, millest oma Sõda 2023 veergudel kirjutas Leo Kunnas.