Kaire Innos: vähktõbi niidab inimesi. Teadlaste tugi ennetustöös peab olema suurem

Oodatava eluea pikenedes elavad inimesed üha kauem ja seega suureneb ka nende arv, kes oma elu jooksul vähki haigestuvad. Koos sellega kasvab surve tervishoiusüsteemile.

Kahel viimasel aastal on vähk jäänud COVID-19 akuutse kriisi varju, ent haigus ei ole kuhugi kadunud. Endiselt saab Eestis igal aastal ligi 9000 inimest vähidiagnoosi ja 2021. aastal nõudis haigus üle 3500 inimelu. Tervise Arengu Instituudi (TAI) surma põhjuste registri andmetel on vähisuremus COVID-19 kriisi ajal küll jätkanud pikaajalist langustrendi, ent vähi nagu ka mitmete teiste krooniliste haiguste korral ei ole kõik pandeemia pikaajalised mõjud veel ilmnenud.

TAI vähiregistri andmete põhjal tehtud vähielulemuse analüüs näitab, et pandeemiaeelsel perioodil oli Eesti vähipatsientide viie aasta elulemus (patsientide osakaal, kes on elus viis aastat pärast diagnoosimist) paljude vähkide korral samal tasemel Põhjamaadega. Eriti just nende vähkide korral, mis nõuavad multimodaalset ravi ehk eri raviliikide – kirurgia, kiiritus- ja süsteemravi – omavahelist oskuslikku kombineerimist. Mahajäämust Põhjamaade tasemest näeme esmajoones selliste vähkide puhul, mille puhul sõltub prognoos sellest, kui vara vähk avastatakse.