Valeria Vidkovska (20) räägib, et kui sõda algas, siis sõitis ta Tšernihivis elava isa juurest Jahidnesse, sest see tundus ohutu paik, kuhu sõda ei jõua. „24. veebruaril olin Tšernihivis. Kell kuus hommikul helistas ema ja ütles, et sõda on alanud. 20 minuti pärast hakkasid kostma plahvatused. Väga hirmus oli. Päeval ostsin toitu ja sõitsin koju. Tundus, et seal on ohutu. Mind viis Jahidnesse isa, kes ise elab Tšernihivis,“ räägib ta.

Jaga
Kommentaarid