Kui nõudlus ei vähene või pakkumine ei suurene, ajab energia ostmiseks jagatav lisaraha hinnad veelgi kõrgemaks. Põhitöö uute hinnašokkide ärahoidmiseks tuleb seega teha elektri- ja soojatootjate juures, et nad sõltuksid talvel defitsiitsetest ja väga palju kallineda võivatest energiaallikatest nii vähe kui võimalik.

Gaasi hind võib talvel Euroopa energiaturul kõige jõhkramaid šokke põhjustada ja selle varumine edeneb Eestil paraku kehvasti. Enne kui LNG-terminal on valmis ja LNG-tarned kindlad, ei julge gaasimüüjad kogu Eesti tarbimise katmiseks kohustusi võtta. Hinnangute järgi on Baltimaade ja Soome regiooni u 60 TWh/a gaasinõudlus praegu kaetud kõige rohkem 39 TWh ulatuses.

Põhitöö uute hinnašokkide ärahoidmiseks tuleb seega teha soojatootjate juures, et nad sõltuksid väga palju kallineda võivatest energiaallikatest nii vähe kui võimalik.

Eesti Energia ütleb seepärast, et gaasi tuleks hakata kokku hoidma ja teiste energiaallikatega asendama juba praegu, mitte alles siis, kui tõesti häda käes. Ja kohalike otsustajate liigutama panemiseks tuleks energiafirma arvates juba praegu välja kuulutada üleriiklik gaasituru hädaolukord. „Teised energiaallikad“ selles kontekstis tähendab paljuski põlevkiviõli, mida toodab muu hulgas Eesti Energia. Hoolimata sellest omakasuaspektist ja õliga kütmise tekitatavast suuremast saastest kõlab ettevõtte ettepanek mõistlikult. Parem karta kui kahetseda, sest alternatiivi kasutamiseks valmistumine võtab aega.

Ent ministeeriumi arvates võib kirjeldatud riskide maandamise jätta kohalike omavalitsuste hooleks. See tähendab: nemad peaksid vajadust nähes soojafirma taotluse alusel oma linnas või vallas välja kuulutama soojusega varustamise hädaolukorra, et saaks kuueks kuuks katkestada heitgaasipiirmäärade kohaldamise.

Olgu kohalik või riiklik hädaolukord, aga üks on selge: varuplaani ette valmistama tuleb omavalitsustel hakata nüüd, kui seda juba ei tehta.