JUHTKIRI | Koroonasõja jututeemasid peab värskendama

Eilses Eesti Päevalehes ilmunud intervjuu terviseameti peadirektoriga tegi kurvaks. Esiteks muidugi selle pärast, et koroona endiselt lainetab ega ole lõplikult taandunud. Teiseks aga sellepärast, et paistab: terviseamet pole möödunud kahest aastast eriti palju õppinud. Koroonaviirus on muutunud ja koroonavaktsiinide mõjusus on muutunud, aga rahvatervise eest vastutajad esitavad ikka valdavalt vanu seisukohti.

Kui jutt läks näiteks piirangutele, tuli peadirektorile esimesena pähe koolide distantsõpe, kuigi pole tõestatud, et viirus levib just koolidest kodudesse keskmisest intensiivsemalt. Ühtlasi pole lapsed koroona riskirühm, küll aga näitab statistika, et kaugõpe mõjub halvasti nii laste vaimsele tervisele kui ka õpitulemustele. Seepärast peaks meie praeguste teadmiste juures, mille oleme koroonaviiruse kohta saanud, ulatusliku distantsõppe välistama.

Samasuguseks oma aja ära elanud meetmeks tuleb lahterdada koroonatõend, mis mõeldi välja usus, et vaktsiin peatab ka viiruse leviku. See lootus kahjuks ei täitunud, mistõttu võiks ühiskonda lõhestanud koroonatõendinõue praeguste vaktsiinide puhul olla õigustatud ehk üksnes äärmuslikus olukorras, kui on vaja koroona riskigruppidesse kuuluvate inimeste liikumist piirata. Kui üldse.

Koroonatõrjes peame lähtuma teadusest, aga aru saades, et teadus ei anna lõplikke ja muutumatuid vastuseid.

Abinõuks, mis ulatuslikuma viiruselaine korral võimaldab Eestil piirangute kehtestamisest hoiduda, peavad tervisejuhid vaktsineerimist. 85% – sellise määrani olevat meil terviseameti juhi Birgit Lao sõnul vaja kaitsepookimisega jõuda. Ent nagu öeldud – viirus on muutunud (ja muutub edasi). Lihtsalt mingi „maagilise“ eesmärgi väljakäimisest ei piisa, vaid on tarvis ka sisukaid põhjendusi ja selgitustööd (mis pole sildistamine ega ähvardamine – möödunud talvel ju nägime, et see ei toimi). Selgitades on otstarbekas keskenduda riskirühmadele (st eelkõige vanematele inimestele), kes nakatumise korral keskmisest palju suurema tõenäosusega haiglasse satuvad.

Koroonatõrjes peame lähtuma teadusest, aga aru saades ja tunnistades, et teadus ei anna lõplikke ja muutumatuid vastuseid. Uute andmete ja uuringute alusel täieneb ja muutub ka arusaamine koroonast. Seega ei ole ka koroonavõitluses õige olla dogmaatiline, vaid tuleb sallida arvamuste ja hinnangute paljusust.