Samasuguseks oma aja ära elanud meetmeks tuleb lahterdada koroonatõend, mis mõeldi välja usus, et vaktsiin peatab ka viiruse leviku. See lootus kahjuks ei täitunud, mistõttu võiks ühiskonda lõhestanud koroonatõendinõue praeguste vaktsiinide puhul olla õigustatud ehk üksnes äärmuslikus olukorras, kui on vaja koroona riskigruppidesse kuuluvate inimeste liikumist piirata. Kui üldse.

Koroonatõrjes peame lähtuma teadusest, aga aru saades, et teadus ei anna lõplikke ja muutumatuid vastuseid.

Abinõuks, mis ulatuslikuma viiruselaine korral võimaldab Eestil piirangute kehtestamisest hoiduda, peavad tervisejuhid vaktsineerimist. 85% – sellise määrani olevat meil terviseameti juhi Birgit Lao sõnul vaja kaitsepookimisega jõuda. Ent nagu öeldud – viirus on muutunud (ja muutub edasi). Lihtsalt mingi „maagilise“ eesmärgi väljakäimisest ei piisa, vaid on tarvis ka sisukaid põhjendusi ja selgitustööd (mis pole sildistamine ega ähvardamine – möödunud talvel ju nägime, et see ei toimi). Selgitades on otstarbekas keskenduda riskirühmadele (st eelkõige vanematele inimestele), kes nakatumise korral keskmisest palju suurema tõenäosusega haiglasse satuvad.

Koroonatõrjes peame lähtuma teadusest, aga aru saades ja tunnistades, et teadus ei anna lõplikke ja muutumatuid vastuseid. Uute andmete ja uuringute alusel täieneb ja muutub ka arusaamine koroonast. Seega ei ole ka koroonavõitluses õige olla dogmaatiline, vaid tuleb sallida arvamuste ja hinnangute paljusust.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid