Hotelli elama? Maalt linna tööl käival perel kulub bensiinile 800 eurot kuus
(497)Bensiinimüük on vähenenud viiendiku võrra ja kütusemüüjate hinnangul on enim pihta saanud just vaesemate piirkondade elanike ostuvõime.
Kui palju te töölkäimise eest maksate? „700–800 eurot kuus,“ arvutab üks pereisa. „600 eurot, aga laste sõidud sinna lisaks!“ teatab teine. „250, aga minu palgast on see suur osa,“ sõnab kolmas.
Kütuse pöörane hinnatõus on perede eelarved segi paisanud. Mõnel juhul on kodust töölkäimise kulu nii suur, et selle eest võiks peaaegu hotellis elada.
Valga riigigümnaasiumi inglise keele õpetaja Bret Baussova elab koolist ligi 40 kilomeetri kaugusel. Ta sõidab säästliku autoga ja varem ei valmistanud kütusekulu talle suurt muret, aga uus sügis paistab sünge. Baussova arvutab, et nüüd hakkab töölkäimisele ja lapse kooli viimisele kuluma senisest kaks korda rohkem ehk u 200 eurot kuus. Õpetaja netopalgast moodustab see ligi viiendiku. Eelarve oli ennegi hoolega planeeritud, nüüd aga on lausa kehv seis. Kokkuhoiukohti ei paista kusagilt.
Ühistransport? Baussova hakkab naerma. „Lähima bussipeatuseni on mul veidi üle kolme kilomeetri. Üks hommikune buss jõuaks Valka liiga vara, järgmine liiga hilja. Lisaks on veel lapse kooli ja koju saamise logistika, ka tema liikumised olenevad minust. Ja mind üldse ei vaimusta võimalus vantsida kell kuus hommikul läbi pori ja lume mööda kottpimedat kruusateed bussipeatusse, tööarvuti ja muu vajalik õlal.“
Õpetajal pole ka kodukontori võimalust. See-eest on õpetajad igal pool nõutud tööjõud. Vahetada töökohta? Ent seegi pole maal lahendus, sest kodule lähemal olevad maakoolid ei suuda pakkuda täiskoormust, aga mitme kooli vahet käimine tähendaks jälle kütusekulu. Jätta kodu sinnapaika ja üürida Valka korter? Baussova peab loomi ja linde ning neid ei saa töönädalaks omapäi jätta. Visata päriselt püss põõsasse ja loobuda maaelust? „Kui on armastus maaelu vastu, siis oleks ainult töö pärast linna kolimine kohutav hingepiin,“ ütleb ta. Pealegi – ehk on praegune kütuse hinna tase siiski ajutine.
Ootamatu stsenaarium
Indrek ja tema elukaaslane Triin (nimed muudetud – toim) langetasid mõni aasta tagasi tol ajal igati mõistlikuna tundunud eluvaliku. Nad ostsid Tallinnast veidi üle 50 kilomeetri kaugusele maja. Sama raha eest saanuksid nad Tallinnasse äbariku korteri, aga pealinnast eemal saavad nad endale lubada avaraid eluruume, suurt aeda ja mõnusat elukeskkonda väikeses asulas.
Ühissõidukid kas ei sõida vajalikku suunda või liiguvad täiesti sobimatul ajal.
Peres on nüüd kaks last ja elu kulgeb muidu igati kenasti, kui välja arvata see, et läbi arutatud potentsiaalsete stsenaariumide hulka ei osanud nad aastaid tagasi arvata ülijärsku kütuse hinna tõusu. Indreku amet ei võimalda kodukontorit ja tal kulub kuus tööle ja koju tagasi sõitmiseks praegu isegi üle 400 euro eest bensiini. Triin töötab enamasti kodukontoris, kuid tema ülesanne on lapsi lasteaeda viia ja sealt koju tuua ning ka tema kütusekulu kõigub seetõttu 300–400 euro vahel. Pere peale kulub kokku seega 700–800 eurot kuus. Ka neil ei ole alternatiive. Ühissõidukid kas ei sõida vajalikku suunda või liiguvad täiesti sobimatul ajal. Loodetavasti ei pea ajutiste raskuste tõttu kodu veel maha müüma. Seega ei olegi praegu muud teha kui hoida kokku sealt, kust vähegi võimalik.
Maksuameti andmed näitavad, et tänavu juunis osteti Eestis kütust kohati viiendiku võrra vähem kui 2019. aasta juunis, viimasel pandeemiaeelsel aastal. Kütuse vähenenud ostmine puudutab ennekõike bensiini, mis on eratarbijate pärusmaa. Kui kaup kallineb järsku 100%, aga ostjaid jääb vähemaks viiendiku võrra, on kaks võimalikku selgitust: kaup on piisavalt odav, et hinnatõus ei mõjuta ostuotsust, või on tegu sundkuluga.
„Arvud näitavad, et just vaesemate maapiirkondade inimeste ostuvõime on vähenenud,“ ütleb kütusemüüjaid koondava Eesti õliühingu tegevjuht Mart Raamat.
Statistikaameti andmed näitavad, et ligi 300 000 inimest ehk pooled riigi töötajad käivad tööl isikliku autoga. Üle 78 000 inimese elab oma töökohast kaugemal kui 20 kilomeetrit, ja kui eeldada, et ka neist pool sõidab tööle oma autoga, võib arvestada, et mitmesajaeurosed bensiiniarved valmistavad muret vähemalt 38 000 inimesele.
Kütuse hinnaga seotud peavalu on esialgu väljendunud ainult mõnedes tegudes või tegemata jätmistes, mida on märgata riigi tasandil.
Kus võimalik, on inimesed autost ühissõidukisse kolinud. „Kindlasti on omajagu seniseid auto kasutajaid hakanud nüüd rohkem rongiga sõitma. Eelmise aastaga võrreldes kasvas sõitude arv juunis 13%, seejuures on rohkem sõitjaid kõikidel liinidel,“ ütleb Elroni turundusjuht Ronnie Kongo. Praegu tehakse kusjuures raudteel ulatuslikke ja reisijatele väga tülikaid remonttöid, mis mõjutavad sõitjate arvu. „Ilma remonttöödeta oleksid kasvunumbrid ilmselt suuremad,“ arvab Kongo.
Autokaupmehi koondava AMTEL-i tegevjuhi Arno Sillati sõnul eelistavad ostjad kütusesäästlikke autosid juba 20 aastat ja viimaste kuude kütuse hind ei ole AMTEL-i liikmete klientide käitumist kuidagi muutnud. Erakätest erakätesse müüdavate kasutatud autode puhul muidugi ühist eestkõnelejat ei ole ja seega on võimatu öelda, kas üle kümne aasta vanused januse mootoriga autod ootavad nüüd ostjat kauem kui möödunud aastal.
Ka kinnisvaraturul ei ole kütuse hind esialgu ostjaid hirmutanud. Maaklerid kinnitavad kui ühest suust, et endiselt on maamajade vastu suur huvi. Ilmselt on majaostuks piisavalt jõukad kliendid enne maakleriga ühendust võtmist juba leppinud uue koduga kaasneva transpordikuluga.
Töötukassa konsultandid räägivad, et töökoha lähedus kodule või kodust töötamise võimalus on juba ammu olnud esimesed teemad, mille kohta tööotsija teada soovib. Tööotsijad on alati öelnud ära ka töökohast, kuhu sõitmise kulu on palgaga võrreldes liiga suur. Siingi pole uut ja teravat muutust tajuda.
Ida-Virumaa sotsiaal-majanduslik olukord on teadagi õrn. Narva linnapea Katri Raik, kes tunnetab sealseid meeleolusid hästi, ütleb, et toimetulek on viimasel ajal pidev jututeema.
„Puhkusesõite on ära jäetud, otsitakse kokkuhoiukohti. Eelistatakse, et lasteaed peaks kodule olema väga lähedal, et saaks sõite vähendada,“ toob ta näiteid. Ida-Virumaa on väga hinnatundlik, kuid õnneks veavad paljud sealsed suuremad ettevõtted töötajaid oma bussidega, nii et töölkäimist ei ole kütuse hinna tõus (veel?) mõjutanud. Kuid see võib tulla. „On suvi! Narvat on minu jaoks suvel iseloomustanud teatav muretus. Võib-olla ei ole see (kütuse hinna tõusu mõju – toim) veel õieti kohale jõudnud?“
Üks näitaja, mis võib osutuda hiilivale hädale ja viletsusele ei ole seotud üksnes kütuse hinnaga, vaid hinnatõusuga laiemalt. Konjunktuuriinstituudi viimane, juuli alguses avaldatud ülevaade näitas, et suur osa kõige vähem teenivast ühiskonnakihist ehk majandusteadlaste keeles sissetulekute esimesest kvintiilist ei tule enam igapäevakulutustega toime ja üle veerandi neist kasutab nüüd toimetulekuks sääste. „Kui varem on selliste inimeste arv jäänud paari protsendi piiresse, siis nüüd on neid 26%,“ ütles instituudi direktor Marje Josing uuringut tutvustades. Kui arvata, et see on väikese hulga inimeste mure, siis sugugi mitte: sellesse kvintiili kuulub 2020. aasta andmete järgi pea 22% naisi ja üle 17% mehi ehk kümneid tuhandeid inimesi. Veelgi suuremat muret tõotab see, et 15% järgmiste sissetulekukvintiilide esindajaid ehk veel tuhanded inimesed on samuti sunnitud säästusid kasutama.
Kui kaua tuleb kannatada ja säästusid kulutada? Millal langeb kütuse hind 1,2 euroni või vähemasti 1,5 euroni? „Sellist kristallkuuli oleks tõesti hea omada,“ muigab Mart Raamat. Ta selgitab, et viimase kuu jooksul on kütuste maailmaturuhinnad langenud, aga edasi oleneb palju sellest, mis saab maailmamajandusest. „Globaalsel majandussurutisel on märgatav võimalus vähendada naftatoodete nõudlust ja seetõttu hinda alla tuua,“ ütleb Raamat. Lihtinimese keeles: kui majanduslangus tuleb, saad odavamalt bensiini osta, kui sul on töökoht veel alles ja raha kütust osta.
Lähikuude kohta on Raamatul natuke parem sõnum. „Mina julgeksin prognoosida, et hinnad jäävad küll kõrgeks, kuid juunikuu tipphindadest meeletult kõrgemale ei tohiks need enam tõusta.“
Tarbijatele elektri hinna kompenseerimises on uus valitsus kokku leppinud ja seega võiks eeloleva talve küttekulud olla eratarbijale odavamad kui mullusel talvel. Kütusemüüjad õhutavad valitsust, et ka selles vallas võtaks riik löögi enda peale ja alandaks aktsiisi, ning lubavad, et lasevad hinna alla ega korja riigi teenega vabanenud raha enda kasumiks. Siiani on valitsus sellest hoidunud, sest meetme abistav toime ei pruugi jõuda nendeni, kes seda tegelikult vajavad.
