JUHTKIRI | Ühistranspordile hoogu juurde ja kohe

Kui Tallinnast kaugemates (loe: vaesemates) kohtades on autokütuse ostsmine märkimisväärselt vähenenud, aga samal ajal kaeblevad Kalamaja elanikud hoolimata südasuvest, kui liiklus on tavalisest hõredam, ummikute üle, siis tekib kaks küsimust.

Esiteks, kas kalamajalased, kes levinud müüdi kohaselt peaksid olema planeedi tervisest väga hoolivad inimesed, ikka on teinud piisavalt oma autokasutuse piiramiseks? Teiseks, kas ja mida teha, et mittetallinlastel, kellele praegune kütusehind üle jõu kipub käima, ei jääks vajalikud sõidud tegemata?

See ei tohiks ühelegi kalamajalasele üllatusena tulla, et Kalamaja ja laiemalt Põhja-Tallinna tihedasti kortermaju täis ehitamine tekitab olukorra, kus ummikuid vältida on keeruline või lausa võimatu. Tundub, et liiga palju sellesse linnaossa kolinud inimesi eeldas, et enamik teisi elanikke väntab ringi jalgratastel – hipsterite linnaosa ju –, jättes vähestele autoga kulgejatele ohtralt ruumi. Sõna „ummikumaks“ ajab paljud kalamajalased kindlasti vihaseks, aga kui ummikuprobleem pärast praeguste liikluskorralduse muudatustega harjumist ei lahene, tasuks ummikumaksu vähemalt katsetada.

Ligi 60 miljonit eurot targemini kasutades võib praegusest parema ühistranspordi saada küll, kui asja sisuga tegeleda.

Mis puutub aga „maakate“ transpordiprobleemi – selle vastu peaks Keskerakonna kunagise jutu kohaselt aitama tasuta ühistransport. Mõnede märkide järgi ongi ühistranspordikasutus kütuse hinna tõusu ajal suurenenud, aga „tasuta“ transport ei jõua ju kaugeltki kõigi maaelanikeni – rääkimata sellest, et see oleks käepärast tööl käimiseks sobivatel aegadel.

Uue valitsuse koalitsioonilepingus on ühistranspordi kohta alajaotuses „muud poliitilised prioriteedid“ paljulubav lause: „Jätkame nõudepõhise ühistranspordi katseprojektiga ning arendame riigisisest ühistransporti tihedama liinivõrgu loomiseks.“ Sel aastal maksab riik „tasuta“ ühistranspordi käigus hoidmiseks 56 miljonit kuni 58 miljonit eurot. See on suur summa, mida targemini kasutades võiks praegusest parema ühistranspordi saada küll, kui asjaga sisuga tegeleda.

Paraku fakt, et näiteks Saaremaal lõppes 1. juulil aasta aega kestnud ja positiivset tagasisidet saanud nõudluspõhise transpordi katseprojekt, sest riik (transpordiamet) jätkamiseks raha ei leidnud, paneb kahtlema, kas seegi valitsus jutust kaugemale jõuab. Tegudeni jõuda on praegu vaja rohkem kui eales varem – ja juba lähikuudel.