PÄEVA TEEMA | Karl Sander Kase: punamonument on punamonument. Ka Maarjamäel

Praegune väärtuskonflikt Maarjamäe memoriaalkompleksiga seoses pole pelgalt linnaruumi küsimus. Lahendus peab olema selline, et memoriaali ei saaks käsitleda okupatsiooni põlistava sümbolina.

Punamonumentide kõrvaldamise vastased kasutavad liigagi kergekäeliselt võrdlust pronkssõduri teisaldamisega. Seda teeb ka Vladimir Svet lõpetades oma arvamusloo rõhuasetusega, et Eesti ei vaja uut monumentaalset konflikti. Muidugi ei vaja, aga konflikte on võimalik vältida siis, kui me räägime asjadest ausalt ning nimetame punamonumente nende õigete nimedega, mitte ei ürita muuta seda väärtuskonflikti pelgalt linnaruumi küsimuseks.

Maarjamäele sarnanevaid memoriaalikomplekse rajati nõukogude ajal mitmel pool ning eriti suurejoonelised on monumendid, mis rajati okupeeritud ja vallutatud aladel. Mälestusmärk, mis on rajatud okupatsioonirežiimi poolt „neile, kes võitlesid Eesti vabaduse eest“ on okupatsiooni põlistav sümbol. See on ilmselge ning seda ei maksa looritada ilusa jutuga sellest, kuidas mõnele linnakodanikule on see meeldiv ajaveetmise paik. Maarjamäe memoriaali kompleks terviklikult on rajatud punamonument ning selle taastamist ei saa aktsepteerida, küll tuleb seal tagada inimeste ohutu liiklemine.