JUHTKIRI | Maksurahu aeg saagu ümber

Praegu erakonda loovad Parempoolsed kutsuvad endaga ühinema hüüdlause „Peatame sotsialismi“ all. Kas valijad selleks mandaadi annavad või mitte, näeme tuleva aasta märtsis, aga see on neil küll õige jutt, et Eesti poliitikas domineerib praegu laialijagamismeelsus. Toetamisorgiale katteallikate leidmise tähtsusest räägitakse heal juhul opositsioonis olles, aga võimul olles enam eriti mitte.

See teeb ärevaks. Esiteks, valimiste eel tahavad poliitikud maksude tõstmisest, uutest maksudest või kulude kärpimisest üldjuhul veelgi vähem juttu teha kui muidu. Teiseks, hoogne inflatsioon ja kõrged energiahinnad loovad eesseisval talvel tõenäoliselt soodsa pinnase, et meelitada valijaid uusi toetusi lubades. Kolmandaks, riigi eelarvedefitsiidi laenuga rahastamiseks saabub kallim aeg, kui on olnud viimasel kümmekonnal aastal.

Seepärast kutsume erakondi maksudebatist mitte üksnes suusoojaks rääkima. Pidevalt on kuulda ja näha, et kodanikud tahaksid riigilt saada rohkem, kui riik praegu jaksab pakkuda – mitte ilmtingimata toetustena, vaid ka paremate avalike teenustena. Eesti maksutulude suhe SKP-sse 2020. aastal oli 34,5% – küll juba veidi üle OECD riikide keskmise, aga siiski palju väiksem kui mitmel Euroopa riigil, näiteks Soomel (41,9%).

Isu avalike teenuste ja toetuste järele on pidevalt suurem kui maksutulud. Saagu tuleva aasta valimiste peateemaks maksud ja maksureform.

Tore oleks, kui saaks ilma makse tõstmata, aga vana mantra „madalad maksud toovad suurema majandusaktiivsuse ja seeläbi laekub rohkem makse“ pole kahjuks piisaval määral reaalsuseks saanud. Miks meil muidu on palju valdkondi krooniliselt alarahastatud või sõltub EL-i toetustest? Isu avalike teenuste ja toetuste järele on pidevalt suurem kui maksutulud.

Maksudebatti ja -reformi on vaja ka majanduse muutumise pärast. Uute ärivormide tekkimise tõttu hiilib osa tulusid maksustamise alt minema, teisalt on meil võrreldes teiste riikidega väikesed vara- ja kapitalimaksud, sest meie praeguse maksusüsteemi rajamise ajal oli rikkust kõigil vähe. Vajame tulevikukindlamat maksustruktuuri, nagu tõdes möödunud sügisel avaldatud raportis arenguseire keskus.

Eesti ja maailm on piisavalt palju muutunud, et pidada enne valimisi maha üks korralik maksudebatt ja alustada pärast valimisi üht põhjalikku maksureformi.