POLIITKOLUMNIST | Margit Sutrop: Ropust sigadusest ehk Kuidas Tallinna suurhaigla projekt on politiseerinud haiglavõrgu arendamise arutelud

Tallinna suurhaigla ehituse Euroopa Liidu taastekava rahata jätmine on leidnud meedias palju kajastamist, kütnud kirgi ning pannud muidu tasakaaluka poliitiku koguni vanduma.

Nii nimetas Tallinna volikogu esimees sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski valitsuse otsust „ropuks sigaduseks“ (ERR 30.06.22). Ägeda protestiga esines ka Lääne-Tallinna Haigla juhatuse esimees, Keskerakonna nimekirjas kandideeriv Arkadi Popov (PM 15.07.22). Uue tervise- ja tööministri Peep Petersoni üks esimesi avaldusi meedias (ERR 15.07.22) oli, et eelmise valitsuse tehtud otsus tuleb üle vaadata ja sotsiaaldemokraadid soovivad raha projektile tagasi suunata.

Kolmikliidu koalitsioonileppes pole aga Tallinna suurhaigla ehitusest sõnagi. Rahandusminister Keit-Pentus Rosimannus põhjendas eelmise, Reformierakonna valitsuse otsust Tallinna Haigla taastusraha jaotusest välja jätmist sellega, et kuna ehitushinnad kallinesid ja projekt oli Tallinna linnavalitsusel halvasti ette valmistatud, pole ehituse valmimine 2027. aastaks võimalik (võrdle Viljandi Haigla ehitusel toimuvat), mis oli Euroopa Liidu taasteraha kasutamise tingimus. Uue valitsuse tervise- ja tööministri lubadus Tallinna Haigla ehitusele rahastus tagada, lähtub pigem lähenevatest valimistest kui valitsuse tööplaanist.