Ujulates juhtunud õnnetused on pannud riigi kaaluma vetelpäästenõude kehtestamist

Keila tervisekeskuses, kus katkes kümneaastase poisi elutee, polnud vetelpäästjat. See on Eestis pigem reegel kui erand.

Vetelpäästjad pole Eesti veekeskustes ja ujulates kunagi kohustuslikud olnud. Ka praegu pole seadustes nõuet, et ujulas peab olema kutsetunnistusega vetelpäästja. Enamik Eesti ujulad ongi otsustanud päästjalt kokku hoida, pannes vastutama administraatorid, treenerid või hoopis lapsevanemad, kellega lapsed ujulasse tulevad.

Terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Aune Annus-Urmet sõnas, et seadustes otsest nõuet tõesti ei ole, aga pakutav teenus peab olema ohutu ja tagada tuleb ujula klientide abistamine.