Peterburi Jaani kiriku arved said pärast kuudepikkust peamurdmist makstud

Kuigi sanktsioonid takistavad asjaajamist, ei soovi Eesti Peterburi Jaani kirikuga lepingut lõpetada.

Venemaa alustatud Ukraina sõda muutis Eestil 2011. aastal pidulikult taasavatud Peterburi Jaani kiriku toetamise keeruliseks, sest sanktsioonid kehtivad ka usuühendustele.

Nii leiti end kevadel olukorrast, kus Eesti Kontsert, kellel on pikaajaline leping kiriku kasutamiseks, ei saanud hoone elektri- ja küttearveid ära maksta. Nimelt lõpetasid Eestis tegutsevad pangad omal initsiatiivil pangaülekanded Venemaale, samamoodi ei saa sealt raha Eestisse kanda. Ainsa erandina lubatakse Venemaaga vahendada Eesti riiklike huvide või humanitaarsete põhjustega makseid. Selgelt teeb see igasuguse koostöö Venemaal tegutsevate Eesti organisatsioonidega keeruliseks.

Maist keelas Eesti Kontsert Peterburi Jaani kirikus ürituste korraldamise peale pühapäevaste jumalateenistuste ja muu usutegevuse. Muidu kasutati pühakoda nii kiriku kui ka ilmaliku kalendri tähtpäevade tähistamiseks, kontsertideks ja koori ning tantsurühma proovideks. Peale selle toimuvad seal eesti keele tunnid.

Ometi õnnestus mõni nädal tagasi kultuuriministeeriumil 120-liikmega koguduse kommunaalarved tasuda. „Arusaadavalt sanktsioonid mõjutasid arvete maksmist, aga heas koostöös välisministeeriumiga saime arved tasutud. Eesti Kontsert täidab oma lepingulisi kohustusi,“ märkis kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits.

Suhtlus kogudusega pole katkenud

Arvete tasumise võimalikkust kinnitas ka Eesti evangeelse luterliku kiriku piiskop Tiit Salumäe, kes on Peterburi Jaani kiriku murega tegelenud nädalaid. „Side on mul kirikuga pidevalt olemas, mingisugust infokatkestust pole olnud,“ kinnitas ta. Salumäe rõhutas, et sealne hoone pole üksnes kontserdihoone, vaid ka sealsete eestlaste kultuurikeskus. „Meil on küll pikaajaline leping Eesti Kontserdiga, kes kirikut kasutab, aga see ei tähenda, et kirikus toimuksid vaid kontserdid,“ rõhutas ta.

Kohalike seas tuntakse 19. sajandil eestlaste eestvõttel rajatud kirikut tõepoolest ennekõike kui kontserdipaika. Sel on hea akustika ja mis seal salata, kirik ei asu üldse kaugel linna südamest ja on pigem menukas koht elava muusika kuulamiseks. Viimastel hooaegadel toimus kirikus üle 220 kontserdi aastas. Siiski piiravad sanktsioonid ka kultuurialast koostööd ja sel põhjusel pandigi kontsertide korraldus ja muu äriline tegevus kirikus pausile.

Peale pühapäevaste jumalateenistuste jätkub kiriku ruumides praegu ka lastele eesti keele õpe. Eestluse ja identiteediga seotud seltsitööd pole lõpetatud, sest see tegevus ei kätke endas ärihuve. „Kultuurikoostöö ja igasugune majandustegevus lõpetati sõja algusest, aga usulised toimingud saavad seal toimuda ning muidugi ei keela me seltsitegevusel jätkuda,“ selgitas kantsler Sits. Näiteks tohivad seal kirikuga seotud inimesed käia üheskoos näputööd tegemas, samuti võib koguduse liige lasta oma sülelapse kirikus ristida.

Jaani kirik on mänginud olulist rolli nii Eesti kultuuriloos kui ka omariiklust saavutades. Jaani kogudus algatas omal ajal 40 000 eestlase meeleavalduse, mille tulemusel sai Eestimaa kubermang 1917. aasta aprillis autonoomia. Sel põhjusel ongi Eestile oluline toetada sealgi Eesti identiteedi hoidmist.

Esimesel võimalusel külla

EELK jaoks on oluline saada võimalikult kiiresti õiguslik hinnang, kuidas koostöö kirikuga peaks edaspidi käima. „Oleme vestelnud siseministeeriumi, kultuuriministeeriumi ja välisministeeriumiga. Tegelikult puudutab sealne kirik ka haridusministeeriumit, sest Jaani kirikus õpetatakse lastele eesti keelt,“ selgitas Salumäe. Ka pärast sõda on Eestil õnnestunud saata sinna eesti keele õpikuid ja muid laste keeleõppeks vajalikke materjale.

Salumäe kinnitas, et koostöö ministeeriumitega on tihe ja võetakse samm korraga. „Kiirustada pole mõtet, olen ise Venemaa tööga seotud juba 1970-ndatest peale, kui alustasin seal soomekeelset tööd. Need inimesed on nii kaua aega tuttavad ning olukorrad on aja jooksul muutunud,“ kõneles ta. Salumäe pole koroona-aja algusest saanud Peterburis käia, nüüd esitati talle viisakutse ja piiskop plaanib esimesel võimalusel sinna minna. „Kõnelesin nädala alguses Ingeri piiskopiga ja leppisime kokku, et tegutseme sammhaaval. Samuti oli möödunud pühapäeval pikem jutuajamine vabariigi presidendiga [Alar Karisega], ta on informeeritud sellest protsessist,“ märkis piiskop.

Kultuuriministeeriumil pole teiste Venemaa partnerorganisatsioonidega sarnaseid murekohti olnud. „Peterburi Jaani kiriku arvete maksmise saime õnneks jooksma,“ toonitas Sits.

„Loodan ja usume, et ühel hetkel see hullumeelne sõda lõppeb ja naaberriik pole meile enam ähvardav. Millal see juhtub, seda ma muidugi öelda ei oska. Kui meil on aga head naaberlikud suhted demokraatliku Venemaaga, siis peaksid kultuurialased suhted Peterburi ja Venemaaga jätkuma. Aga siis peab olema normaalne Venemaa,“ kordas kantsler.

Salumäe rõhutas, et Jaani kiriku ülesehitamine Eesti riigi enda rahadega üle kümne aasta tagasi oli Jumala ime. „Meie asi on seda imet hoida ja sellega jätkata,“ teatas ta.

Kiriku kõpitsustööd jäid sõja tõttu pausile

Eesti on igal aastal investeerinud Peterburi Jaani kirikusse, kuid sõda takistas tänavust remonti.

Juuli lõpus saatis Peterburi Eesti kultuuriselts kultuuriministeeriumile ja Eesti evangeelsele luterlikule kirikule kirja, kus küsitakse Peterburi Jaani kiriku saatuse kohta. Kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits kinnitas, et Eesti Kontsert ei plaani 49-aastast kasutuslepingut üles öelda, sest kirikul on Peterburi eestlaste kogukonnas oluline roll. Leping Eesti Kontserdiga sealsete ruumide haldamiseks sõlmiti 2014. aasta märtsis, mis tähendab, et leping peaks kehtima veel 41 aastat. Kultuuriministeeriumi hinnangul on Eesti Kontsert ka kõiki lepingus sõlmitud punkte täitnud, seega pole soovi ega vajadust leping varem lõpetada.

Küll aga viitas Peterburi Eesti kultuuriselts kirjas, et väidetavalt on kirikus täitmata tuleohutuse nõuded, mille kohta tegi sealne päästeamet märkuse 2019. aastal. Kuigi kümme aastat tagasi tehti kirik korda, on tegemist siiski vana hoonega. Sits märkis, et riik on igal aastal kiriku remondiks raha eraldanud ja samamoodi oli tänavugi umbes 70 000 eurot mõeldud kiriku parandustöödeks. Sõda pani selgelt aga remondi pausile.

„Sohu ehitatud linnas on pidevalt vaja midagi teha ja parandada. Vundament vajab tulevikus ilmselt suuremat investeeringut,“ eeldas Sits. „Kultuuriministeerium on jooksvalt Eesti Kontserdi kaudu toetanud kiriku korrastustöid,“ sõnas ta. Kohalik päästeamet pole pärast 2019. aastat ühtegi uut etteheidet kirikule teinud.