JUHTKIRI | Kallas peab otsustama, narvalased aga mõistma

Peaminister Kaja Kallas kohtub esmaspäeval Narva tanki asjus Narva linnavolikoguga. Ideaalis võiks kohtumise tulemus olla tanki eemaldamine viisil, mis „Kirde-Eestit õhku ei lase“.

Just nii dramaatiliselt väljendus möödunud nädalal üks tankikaitsja, saateks vana jutt siinsete venekeelsete inimeste mälestustest ja vanaisadest, kes võitlesid. Eestlastele, nagu me kõik hästi teame, tähendas too võitlus paraku ühe okupatsiooni asendamist teise ja mitte üldsegi paremaga. „Ukrainlased on hävitanud tuhandeid Vene sõjamasinaid, Eesti ei suuda ühe tankiga hakkama saada,“ pahandas üks Eesti Päevalehe lugeja selle pärast, et punase viisnurgaga tank seisab ikka veel endisel kohal.

Kaja Kallas võiks linnavolikogule meenutada, et kuni Venemaa sissetungini tänavu veebruaris suhtusid Eesti riik ja eestlased tõsiasja, et teise maailmasõja tähendus venelastele on teistsugune kui eestlastele, vägagi sallivalt. 9. mai mälestamine pole ühelgi aastal keelatud olnud ja ka Narva „vabastamise“ tähistamist pole takistatud, isegi sel aastal mitte. Ent Putini sõjakuritegude tõttu on narvalastel nüüd põhjust endalt küsida, kas nende vanaisad oleksid tahtnud, et keegi ekspluateeriks nende ajaloolist võitlust niimoodi nagu Putini Venemaa. Kas nad tahaksid, et nende mälestust kasutataks sõja ja vaenu õhutamiseks, veel kümnete tuhandete inimeste hukutamiseks ja miljonitele kannatuste põhjustamiseks? Naiivne oleks loota, et narvalased vastaksid sellele küsimusele üksmeelselt eitavalt, aga äkki aitaks see aspekt arutelu siiski ratsionaalsemale rajale suunata.

Narvalastel on põhjust küsida, kas nende vanaisad oleksid tahtnud, et keegi ekspluateeriks nende ajaloolist võitlust niimoodi nagu Putini Venemaa.

Või mõtleme näiteks tagasi 2007. aasta pronkssõduri teisaldamisele – kas see, et kuju asub nüüd Tõnismäe asemel kaitseväe kalmistul, takistab Eesti venekeelsetel elanikel kuidagi vanaisade mälestamist? Sugugi mitte, samuti pole uus asukoht sellele kujule kuidagi ebaväärikas. Samamoodi ei takistaks narvalastel vanaisade mälestamist Narva tanki näiteks Sinimägede muuseumisse või Narva linnusesse viimine. Küll aga näitaksid nad sellega soostudes, et mõistavad, millised sümbolid Eesti avalikku ruumi ei sobi, ja tahavad arvestada kaasmaalastega, kelles need sümbolid tuska tekitavad – eriti nüüd, Venemaa Ukrainas peetava sõja ajal.