Kaja Kallas võiks linnavolikogule meenutada, et kuni Venemaa sissetungini tänavu veebruaris suhtusid Eesti riik ja eestlased tõsiasja, et teise maailmasõja tähendus venelastele on teistsugune kui eestlastele, vägagi sallivalt. 9. mai mälestamine pole ühelgi aastal keelatud olnud ja ka Narva „vabastamise“ tähistamist pole takistatud, isegi sel aastal mitte. Ent Putini sõjakuritegude tõttu on narvalastel nüüd põhjust endalt küsida, kas nende vanaisad oleksid tahtnud, et keegi ekspluateeriks nende ajaloolist võitlust niimoodi nagu Putini Venemaa. Kas nad tahaksid, et nende mälestust kasutataks sõja ja vaenu õhutamiseks, veel kümnete tuhandete inimeste hukutamiseks ja miljonitele kannatuste põhjustamiseks? Naiivne oleks loota, et narvalased vastaksid sellele küsimusele üksmeelselt eitavalt, aga äkki aitaks see aspekt arutelu siiski ratsionaalsemale rajale suunata.

Narvalastel on põhjust küsida, kas nende vanaisad oleksid tahtnud, et keegi ekspluateeriks nende ajaloolist võitlust niimoodi nagu Putini Venemaa.

Või mõtleme näiteks tagasi 2007. aasta pronkssõduri teisaldamisele – kas see, et kuju asub nüüd Tõnismäe asemel kaitseväe kalmistul, takistab Eesti venekeelsetel elanikel kuidagi vanaisade mälestamist? Sugugi mitte, samuti pole uus asukoht sellele kujule kuidagi ebaväärikas. Samamoodi ei takistaks narvalastel vanaisade mälestamist Narva tanki näiteks Sinimägede muuseumisse või Narva linnusesse viimine. Küll aga näitaksid nad sellega soostudes, et mõistavad, millised sümbolid Eesti avalikku ruumi ei sobi, ja tahavad arvestada kaasmaalastega, kelles need sümbolid tuska tekitavad – eriti nüüd, Venemaa Ukrainas peetava sõja ajal.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid