Üks hinnatõusu põhjusi on vastutustundetu pensionireform. See läheb Isamaa kapsaaeda.

Kui arvestada meie palgatasemete üsna suurt erinevust, tundub see esimese hooga väga ebaõiglane ja paneb esitama „traditsioonilist küsimust“: kes on süüdi?

Ühe vastuse annab meie asukoht. Euroopa hõredalt asustatud perifeeria ei saagi hinnakonkurentsis suurematega võistelda. Niisamuti kui väikese külapoe hinnad jäävad alati kõrgemaks linna supermarketi omadest.

Teiseks, energiahinnad, mis on meil kõrgemad kui Soomes ja mõjutavad kohaliku toodangu maksumust. Nende puhul maksame juba oma tegemata valikute, näiteks kümne aasta jooksul tuuleparkide ehitamata jätmise eest.

Kolmas vastus on meist paljude valikud. Kaupmees müüb hinnaga, millega ostetakse. Meie jaekaubanduse käive on hakanud alles nüüd, pärast kuid kestnud ülisuurt inflatsiooni tarduma.

Aga neljanda vastuse annavad meist mõnede valikud. Pensionisüsteemi vastutustundetust lammutamisest üle jäänud raha on kindlasti üks põhjus, miks just praegu kaupmehele maksjaid jagub. See kivi läheb Isamaa erakonna kapsaaeda.

Kui siit midagi positiivset kaasa võtta, siis seda, et avatud turg on hinnatõusu vastu endiselt parem ravim. Mida hõlpsam kaubavahetus naabritega, seda rõõmsamalt rahakott laulab.