Eesti keele suhu saanud Vene tudengid on kimbatuses: kas tõesti tuleb tulevik Eestis jätta?

Üle 300 Venemaalt pärit tudengi on Eestis õppimiseks loa saanud. Nüüd aga elamisluba ei pikendata.

„Tunnen end väga ebakindlalt,“ kirjeldas doktorant Polina Oskolskaia valitsuse otsust, mis seab temagi tuleviku Eestis küsimärgi alla. Juuli lõpus otsustas valitsus, et Venemaalt pärit tudengid ei saa enam Eestis õppimiseks viisat küsida. Kuigi see ei tähenda, et juba siin õppivad tudengid saadetaks kohe kodumaale tagasi, on otsusel mõju ka sellistele noortele, kes on eesti keele kiiresti veatult suhu saanud ja sooviksid just meie riigiga oma tuleviku siduda. Oskolskaia on üks neist.

Ta on Tartu ülikooli soome-ugri osakonna doktorant. Märtsi alguses tõlkis ta eesti keelde ja saatis laiali Venemaa teadlaste ja teadusajakirjanike avaliku kirja, mis mõistab Venemaa Ukrainasse tungimise täielikult hukka. „On ilmselge, et Ukraina ei ohusta meie riigi julgeolekut. Sõda on ebaõiglane ja täiesti mõttetu,“ seisis avalikus pöördumises, millele kirjutasid alla paljud Oskolskaia Venemaal elavad endised kolleegid. Pole küsimust, kelle poole Oskolskaia on valinud. Elamisloa kohaselt võib ta Eestis veel kaks aastat õppida, sest elamisluba antakse üldjuhul õppe nominaalajaks ja kaks aastat on ta siin juba teadustööd teinud. Kui bakalaureuse- ja magistriõppe nominaalajaga lõpetamine ei ole liiga tavatu, siis doktoriõppe puhul küll.