Toomas Alatalu: Venemaa propagandaskeemist on kujunenud probleem

Venemaa soovib Euroopas korrata seda, mis saavutati aastatel 1939–40 ja 1944–45 oma territooriumit ja mõjusfääre laiendades.

Venemaa välispoliitikast rääkides tuleb alati arvestada selle füüsilise haardega. Alati rünnatakse korraga mitmel rindel ja läbimõeldud propaganda saatel. Viimane tugineb Kremli loodud võitjarahva narratiivil ja nüüd juba enam mitte varjataval lootusel taastada mingites piirides endine Nõukogude Liit.

Venemaa soovib Euroopas korrata seda, mis saavutati aastatel 1939–40 ja 1944–45 oma territooriumit ja mõjusfääre laiendades. Pole juhus, et 2014. aastal toimunud Krimmi ja Ida-Ukraina vallutamist saatis Alakurtti sõjabaasi taasmehitamine Soome piiri ääres – detail, millel kohe kindlasti oli oma osa Soome ja Rootsi lõpuks ometi tehtud otsusel liituda NATO-ga.

Kuna Eesti esimene naispeaminister oli vahepeal julgelt Ukraina selja taha asunud ja seda palunud ka oma kolleegidelt, sai temast kohe Kremli rünnakute uus sihtmärk. Ajendiks mõistagi tankilugu, ent Kreml loeb hämmastava järjepidevusega ka kalendris olevaid tähtpäevi. Äsja „tähistati“ näiteks Gruusia ründamise (08.08.2008) aastapäeva. Kohe aga ootab järge 19.–21. augustil 1991. aastal Moskvas toimunud putsi aastapäev, mille ajal Eesti ja Läti end taas vabaks kuulutasid.