Etenduste andmise paigaks valitud kodu, pisike paaritoaline korter, ei olnud aga oma planeeringult teatrile kuidagi sobilik. Kuid teater tahtis ometi tegemist ja etendused vajasid mängimist. Ruumikitsikusele leidus elegantne lahendus. Ajal kui Ellen ringreisil oli, kutsus Tõnu töömehed ja lasi kahe toa vahelt seina maha lõhkuda, et tal oleks parem esineda. Publikuna käisid pisikesest korterist, kus ta enda tehtud grimmi, nukkude ja rekvisiitidega etendusi andis, ajapikku kõik ümbruskonna inimesed läbi. Ka isa Lembit käis ta etendusi vaatamas, andes Tõnu küsimusele: „Noh, isa, kuidas oli?“ järgneva vastuse: „Väga hea! Pidime ainult mõne korra su mängu katkestama, sest tekkis tunne, et oled oma mänguga täiesti hullumas.“

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid