KAART | Kes on Soome ja Rootsi NATO-ga ühinemise heaks kiitnud ja kelle järel veel oodatakse?

Mais esitatud Rootsi ja Soome taotlused NATO-ga liitumiseks jõudsid sel nädalal olulise verstapostini, kui teisipäeval USA president Joe Biden samuti dokumendid allkirjastas. Soome ja Rootsi ametliku liikmesuse välja kuulutamisest on puudu veel seitsme liitlase ametlik nõusolek.

Eelmisel nädalal ratifitseeris liitumisdokumendid USA senat ning selle nädala teisipäeval allkirjastas need ka president Joe Biden. Soome ja Rootsi esitasid liitumisavaldused kolm kuud peale laiaulatusliku sõja algust Ukrainas. Hetkel on Soome ja Rootsi NATO-sse astumise heaks kiitnud 23 liikmesriiki. Eesti andis vastava heakskiidu 6. juulil. Liitlastest viimasena kiitsid augusti alguses liitumise heaks kolm organisatsiooni asutajariiki – Prantsusmaa, Itaalia ja Ameerika Ühendriigid. Jäänud on veel seitse riiki, kes oma nõusolekut andnud ei ole.

Juunis toimunud NATO Madridi kohtumisel esitas Türgi president Recep Tayyip Erdoğan Soomele ja Rootsile omad nõudmised nende liitumisavalduse rahuldamiseks. Nõudmised nägid ette „kaitsetööstuse koostööd“, mis hõlmab relvakaubandus embargode lõpetamist, kurdide ja teiste terroristlike organisatsioonidega seotute vastutusele võtmist ning ühismehhanismide loomist julgeolekukoostööks. 2023. aastal toimuvate Türgi presidendivalimiste tõttu ei saa Erdoğan näida NATO ees liiga järelandlikuna ning venitab heakskiiduga. Lisaks saab Erdoğan sel moel vabamad käed Süüria suunal tegutsedes, mis üldjuhul päädiks lääne kriitikaga. Atlantic Council ennustab, et Türgi heakskiit võib võtta veel 8-12 kuud.