Mart Kalm: punamonumentidel võib lasta luuderohtu kasvada

Kunstiteadlane hindab säilinud sõjaeelse vabariigi aegseid skulptuure kõrgelt, paljud hilisemad koopiad on tema sõnul kunstiliselt saamatud.

Kui punasümbolid koristatakse avalikust ruumist ära, et need museaalideks muuta, siis need püstitanud Nõukogude võim sõjaeelsete mälestusmärkidega nõnda lahkelt ümber ei käinud. Valdav osa vabariigi algusaja mälestusmärke hävitati juba esimese Nõukogude okupatsiooni ajal 1940. aastal, hiljemalt kümnendi keskpaigaks olid peaaegu kõik õhku lastud või minema viidud. 1950-ndateks olid järele jäänud üksikud mälestised.

Eesti kunstiakadeemia rektori ja arhitektuuriajaloolase Mart Kalmu sõnul võib olla paar peamist põhjust, miks mõned monumendid oma kohale jäeti. „Igal paigal on ilmselt mingi oma konkreetne lugu, aga tõenäoliselt asusid need kõrvalistes kohtades või ei olnud sõnum nende kujunduses nii selge või pealetükkiv, et oleks ärritanud.“