Ent isegi kui Ratas seda avalikult tunnistada ei taha, on tal põhjust mõelda, kas see, mis on ta siiani toonud, viib teda ja erakonda ka edukalt edasi.

Kahtedel erakonna esimehe valimistel pärast võimuvahetust – 2018. ja 2020. aastal – Ratasel vastaskandidaati polnud. Seekordsetel valimistel oli keskerakondlastel Jaan Tootsi kujul alternatiiv ja tema poolt andis hääle ligi 30% valijaid. See on märk, et parteis on märkimisväärne hulk Ratase juhtimisega rahulolematuid. Toots oli ju pigem protestikandidaat kui tõsine alternatiiv esimehe kohale.

Positsioon, millesse Ratas on Keskerakonna enne 2023. aasta valimisi manööverdanud, tekitab erakonnas ärevust. Keskerakond ei ole enam osa suurest vastasseisust Reformierakonnaga, varem on see garanteerinud valimistel vähemalt teise koha. Reitingute järgi on Keskerakond langenud kolmandaks erakonnaks pärast EKRE-t, kusjuures venekeelsete valijate moosimiseks on tema mänguruum praeguses poliitilises kliimas piiratum, kui on kunagi olnud.

Keskerakonnal on veel täitmata isegi 2019. aasta kampaania lubadus: 2023. aastaks on keskmine vanaduspension 700 eurot.

Ratase ettekandest Keskerakonna kongressil võib välja lugeda, et positsiooni minnakse taastama, lubades paremat tulevikku oma teisele traditsioonilisele valijarühmale venekeelse elanikkonna kõrval – pensionäridele. Keskmine pension peab tõusma järgmise valimistsükli jooksul 1000 euroni ja järgmisel aastal vähemalt 50 eurot, kuulutas Ratas. Ta lubas ka endiselt seista astmelise tulumaksu kehtestamise eest ning rääkis luksusmaksust ja hoolduskindlustusmaksust.

Kokkuvõtlikult öeldes: valid Keskerakonna, valid suuremad maksud. See pole automaatselt paha, aga samuti on kriitikutel hea meenutada, et hoolimata pikalt valitsuses olemisest on Keskerakonnal täitmata jäänud 2019. aasta kampaania lubadus: 2020. aastal tõuseb pension saja euro võrra ja 2023. aastaks on keskmine vanaduspension 700 eurot.

PÄEVA KÜSIMUS | Kas Ratasega saadakse hea valimistulemus?

Kristen Michal, riigikogu liige, Reformierakond (EPL-i Arvamusveeb)

Valitsuses ennast ei leitud, aga ka opositsioonis vastu valimisi pole sära süttinud. Büroos loodetakse, et raske aeg toob nõudluse raha hoolivama kasutamise järele. Tuhat eurot pensioniks ning igaühele kaks keskmist palka (nali) paistab olevat selle analüüsi tulem. Ratase tagatuba peaks valimistel esikolmikusse konkureerimiseks leidma sügavuse, mida praegu napib.

Tarmo Jüristo, SA Liberaalne Kodanik juhataja (Facebook)

Tuleb tunnustada, et vähemalt ambitsiooni on. Statistikaameti andmetel on Eestis 324 318 pensionäri ja peale viimast pensionitõusu on keskmine pension ca 600 eurot kuus. See [keskmise vanaduspensioni tõstmine 1000 euroni] tähendab siis lisakulu 1,3 miljardit eurot aastas. Mastaabi hoomamiseks: see on umbes 10% tänavusest riigieelarvest, ca 4,3% SKP-st.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena