Ajalooteaduses on kogu sündmusest juba mitu sajandit valitsenud konsensus: ajaloosündmused on unikaalsed, need ei kordu üks-ühele ja neid on võimalik vaid omavahel võrrelda otsides sarnasusi ja erinevusi. Sellest tulenevalt oleks Eesti ühiskonnale parem, kui loobutaks sellistest emotsionaalselt ülilaetud võrdlustest à la „uus pronksiöö“.