JUHTKIRI | Parempoolsed liitugu Eesti 200-ga

Täna sünnib kõigi eelduste kohaselt Eestisse uus erakond – Parempoolsed. Arvestades sellega, kui puntrasse on jooksnud Eesti poliitika (täpsemalt riigikogu praegune koosseis), kulub värskendus vägagi ära. Ja kui arvestada viimasel ajal meie poliitikute vahel alanud mõõdutundetut rahakülvamisrallit, pole ka paha, kui seda tasakaalustab üks päriselt parempoolne ehk raha lugema kutsuv ja lugeda oskav jõud.

Ent sellega paraku Parempoolsete asutamise plusside loetelu lõpeb. On ju tegu eelkõige sundkäiguga, sest Isamaast välja visatud ja lahkunud siseopositsiooni ego ei võimaldanud leppida vähemaga kui uue partei loomisega. Paraku on meie poliitika paremtiib niigi üleküllastunud ja valimiskünnise ületamine säärasele jõule üsna keeruline.

Eriti totter on, kui lõpptulemusena jäävad kevadistel riigikogu valimistel nii Parempoolsed kui ka Eesti 200 valimiskünnise alla.

Üks selge mõõdupuu uue jõu tõsiseltvõetavuse hindamiseks on nende juhatusse kandideerivad isikud – suur osa avalikkusele tundmatud, sekka endisi isamaalasi (Siim Kiislerist Kristjan Vanaseljani). Esimeheks kandideerib ikka sama Lavly Perling. Uue erakonna avapauk paistab seega märkimisväärselt lahjem, kui oli varasematel uutel tulijatel, olgu näiteks Eesti 200, Vabaerakond, isegi rohelised, suurt tähelendu teinud Res Publicast rääkimata. Esmased küsitlused pakuvad nende toetuseks kõigest natuke üle 1%.

Hoopis teine lugu olnuks, kui Parempoolsed oleksid Isamaa üle võtnud, nagu nende algne plaan oli. Nii oleksime pääsenud edasisest poliitilisest killustumisest, kuid ehk jäänuks ära ka mõõdutundetu Isamaast lähtunud peretoetuste pakett ehk sellesuvine poliitiline raharalli.

Mõistame, et täna Tallinnas Fahle galeriis kogunejad vaevalt seda nõu kuulda võtavad, kuid meie soovitaksime küll Parempoolsetel uus erakond loomata jätta ning liituda niigi alles riigikogus oma võimalust ootava ja kohati silmatorkavalt sarnase programmi loonud Eesti 200-ga. Oleks ju eriti totter, kui lõpptulemusena jääks kevadistel riigikoguvalimistel näiteks need mõlemad jõud valimiskünnise alla.