Eriti totter on, kui lõpptulemusena jäävad kevadistel riigikogu valimistel nii Parempoolsed kui ka Eesti 200 valimiskünnise alla.

Üks selge mõõdupuu uue jõu tõsiseltvõetavuse hindamiseks on nende juhatusse kandideerivad isikud – suur osa avalikkusele tundmatud, sekka endisi isamaalasi (Siim Kiislerist Kristjan Vanaseljani). Esimeheks kandideerib ikka sama Lavly Perling. Uue erakonna avapauk paistab seega märkimisväärselt lahjem, kui oli varasematel uutel tulijatel, olgu näiteks Eesti 200, Vabaerakond, isegi rohelised, suurt tähelendu teinud Res Publicast rääkimata. Esmased küsitlused pakuvad nende toetuseks kõigest natuke üle 1%.

Hoopis teine lugu olnuks, kui Parempoolsed oleksid Isamaa üle võtnud, nagu nende algne plaan oli. Nii oleksime pääsenud edasisest poliitilisest killustumisest, kuid ehk jäänuks ära ka mõõdutundetu Isamaast lähtunud peretoetuste pakett ehk sellesuvine poliitiline raharalli.

Mõistame, et täna Tallinnas Fahle galeriis kogunejad vaevalt seda nõu kuulda võtavad, kuid meie soovitaksime küll Parempoolsetel uus erakond loomata jätta ning liituda niigi alles riigikogus oma võimalust ootava ja kohati silmatorkavalt sarnase programmi loonud Eesti 200-ga. Oleks ju eriti totter, kui lõpptulemusena jääks kevadistel riigikoguvalimistel näiteks need mõlemad jõud valimiskünnise alla.