JUHTKIRI | Elektriturg häbistas ennast

Paljud elektrit vajavad igapäevatoimingud – söögitegemine, pesupesemine, külmkapi töös hoidmine jne – maksid eilsel rekordhinnaga tunnil börsipaketi omanikele euro, paar või rohkemgi. Oleks tegemist umbes kord aastas juhtuva anomaaliaga, poleks hullu, aga ülikõrge hinnaga tundidest ja perioodidest on saanud normaalsus. See diskrediteerib elektribörsi ja rohepööret.

Paljusid Eestis ja üleeuroopaliselt energeetikas tehtud valearvestusi ja probleeme ei lahenda ühe sõrmenipsuga – salvestusvõimaluste, uute tootmisvõimsuste ja ülekandeliinide rajamine võtab kahjuks aastaid. Ent kiiremini saab remontida turukorraldust, eriti hinna kujunemise süsteemi.

4 €/kWh (pluss 20% käibemaksu) tundide majanduslikust kahjust suuremgi on mainekahju, mis elektriturg ja rohepööre hüperhinnatundidest saab. Põhimõtteliselt on ju hea, kui tarbijad turuhinna järgi oma elektritarbimist juhivad – tarbivad rohkem siis, kui saadaval on odavat elektrit, ja hoiduvad elektrit kasutamast siis, kui hind on kõrge. Ent tootmiskuludest mitu korda suuremad läbipaistmatud hinnad tekitavad inimestes viha ja panevad otsima lahendusi, mis võivad olla keskkonnasäästlikest veelgi kaugemal kui need, mis on rohepöördes põlu alla pandud.

Elektrituru läbipaistvus ja hinna kujunemise mehhanism vajab kiirkorras remonti. Pakkumiste, vähemalt kõrgemate pakkumiste tegijad tuleb avalikustada. Ja kui pakkumistest mingil ajavahemikul tarbimise katmiseks tõepoolest ei piisa, on hinna taevasse laskmise asemel targem tarbimist otseselt ratsioneerida.