Ilmusid ajalooliste romaanide võistluse võidutööd

Ilmavalgust nägid kirjastuse Hea Lugu tänavuse ajalooliste romaanide võistlusel I ja II koha saanud romaanid.

I koha ja advokaadibüroo Sorainen eripreemia sai Raul Siniallik romaaniga „Salajane ristisõda“, mille keskseks sündmuseks on Jäälahing. II koha sai Sverre Lasn romaaniga „Risti vägi“. Mõlemad teosed käsitlevad ristisõdu ja huvitava kokkusattumusena lõpeb „Risti väe“ tegevus 1237. aastal, „Salajase ristisõja“ oma aga algab 1238. aastal. Septembrikuus ilmub sama võistluse III koha töö – Lilli Luugi romaan „Minu venna keha“.

Romaanivõistlusele saadeti 12 reglemendile vastavat tööd, mis katsid koos väga pikka ajatelge Salme viikingitest kuni 1990ndate aastateni. Tundub, et õhus on soov mõtestada sõjateemat: kaks romaani käsitlesid ristisõdu, üks Vabadussõda ja üks Teist maailmasõda. Žürii, kuhu kuulusid kirjanik Arvo Valton ja kirjastajad Tiina Kaalep, Meeli Müüripeal ja Vallo Kalvik, otsustasid tulise arutelu käigus, et rahalist preemiat väärivad kolm käsikirja. „Salajast ristisõda“ hinnates leidis Arvo Valton: „Parim lugu. Toob eesti kirjandusse uudse naisvägilase kuju. Kui ongi kõrvalekaldeid tegelikult olnust, siis jäävad need lubatavuse piiridesse.“

Konkursi äsjailmunud võidutööd esitleb kirjastus 10. septembril Kadrioru kirjandustänava festivalil, kui Kirjastuste liidu telgis kl 15 vestleb autor Raul Siniallikuga Karl-Martin Sinijärv. Saabuval sügisel loetakse võiduromaani ette ka Vikerraadios järjejutuna.

Suve alguses ilmus Ketlin Priilinna konkursil äramärgitud töö „Väike raamatupoodnik Alice“. Uuel aastal avaldame vabariigi aastapäevaks veel Lille Roometsa äramärgitud vabavärssromaani „Mina ja August“.

Ajalooteema on kirjastusele Hea Lugu ammu omane ja tuttav, üks meie eellasi, Eesti Päevalehe raamatukirjastus, on näiteks avaldanud tuntud raamatusarjad „Eesti mälu“ ja „Eesti lugu“.

See ajalooliste romaanide võistlus ei jää kirjastusele kindlasti viimaseks. Uue romaanivõistluse kuulutab Hea Lugu välja juba järgmisel jüripäeval – kirjastuse sünnipäeval.

Kirjastus Hea Lugu

Võidutööde lähemad tutvustused:

I koht

Raul Siniallik „Salajane ristisõda“

208 lk

Romaani tegevustik langeb ajavahemikule 1241-1242. Euroopat on tabanud mongolite sissetung. Paavst saadab oma erisaadikud - dominiiklased Cesare ja Tommaso - Liivimaale, et veenda seal äsja vallutatud maade isandaid uude ristisõtta. Paavsti eesmärgiks on sundida Novgorodi tunnistama end paavstivõimust sõltuvaks ja lõpetada sellega sajandeid kestnud kirikulõhe. Novgorodi elanikud kutsuvad iseseisvuse säilitamiseks appi oma pagendatud vürsti Aleksandri. Raamat kirjeldab nende ajalooliste sündmuste arengut, koos tagasivaadetega minevikku, läbi mitmete tegevusliinide (sakslased, eestlased, novgorodlased, tatarlased). Sündmuste arenedes need liinid lähenevad, kuni kohtuvad ja põimuvad romaani kulminatsioonis - Jäälahingus. Tegelaste seas on nii ajaloolisi isikuid (nt paavst Gregorius IX, Pleskau vürst

Jaroslav) kui huvitavalt loodud tegelaskujusid (nt naissepp Jekaterina, eestide vanem Leko). Romaan võitis kirjastuse Hea Lugu ajalooliste romaanide võistlusel esikoha ja ka advokaadibüroo Sorainen eripreemia.

Võime mõelda: see võis ju nii olla ... Ja veel huvitavam on edasi mõelda, millises maailmas võiksime elada praegu, kui kirikulõhe saanuks toona ületatud.

II koht

Sverre Lasn „Risti vägi“

368 lk

„Risti väe“ teemaks on inimsaatused 12. ja 13. sajandi ristisõdade keerises. Eri tegevusliine esindavad orduväe juht Arnof Herrafur, kaupmees Hansen Zeemerwalde ning tema pojad Peper ja Gunlach, arst Zoltan ja kaunitar Lucia, hertsog Svantepolk, Saksa Ordu suurmeister Kneipenrode ja isa Theodor, kes jõuab raamatus Falkenau ehk kodusemalt Kärkna kloostrit valitsema.

Usuvande all võitlemine oli toona paljudele vahend, mis vabastas nad ilmalikest muredest ja tagas koha paradiisis. Isa Theodor mõtiskleb lõpuks nii: „Kas pole vahel tugev vastutuul märgiks, et Jumal tahab sind teisele rajale suunata? Või on see proovilepanek? Millised rikkused olid Theodori hoolde antud! Tema aga arvas, et saabub maatasa tehtud kloostrisse. See oli hiigelsuur kindlus! Võibolla algab siit tema palveränd, taevaste vägede pealetung idas elava kärbesteneelaja, väärusulise ja verest joobunud Peltsebuli vastu, kelle jaoks sõda on rahu, vale on tõde, surm on elu, Põrgu on Paradiis.

Kas on parem olla väike kala suures meres või suur kala väikses tiigis? Kumb mõnusamalt elab? Hinges koer on ju parem olla kui surnud lõvi.“

Ka geograafiliselt väga laiahaardelist teost (saratseenide juurest jõutakse Saksa aladele ja Preisi ristisõdadesse, Ida-Euroopa mitmetesse piirkondadesse, Gotlandile, Leetu ja siis Liivimaale) aitavad paremini nautida käsikirja lõppu lisatud märkused (viited, sõna- ja tsitaatide seletused). Teost täiendavad ka graafiliselt kujundatud ajatelg ning raamatu sisekaanele kujundatud maakaart.