Gorbatšov oli elu lõpuni pettunud, et Balti riigid Nõukogude võimu ei armastanud

Surmaeelsetes meenutustes kritiseeris Mihhail Gorbatšov nii putšiste kui ka „separatistlikke radikaale“.

Maailmas peetakse Mihhail Gorbatšovi suurimaks saavutuseks või patuks Nõukogude Liidu lagundamist. Ekspresident oli surmatunnini veendunud, et impeeriumi laialiminek oli ränk viga, ent ennast selle eest vastutavaks ei pidanud. Balti riikide nurinat okupatsiooni üle pidas Gorbatšov lõpuni ebaõiglaseks. Näiteks 2005. aastal antud intervjuus märkis Gorbatšov, et baltlased kasutavad 1939. aasta Molotovi-Ribbentropi pakti asjatute pingete õhutamiseks. „Kõik sõjad tekitavad maailmakorras muudatusi ja oli ju pealegi 1975. aasta Helsingi akt, mis kinnitas kogu sõjajärgse reaalsuse 30 aastat hiljem uuesti üle,“ rääkis ta. „Aga siis hakkasid arenema demokraatlikud protsessid, mis aitasid ka Balti riikidel kokkuvõttes NSVL-ist lahkuda.“

Muu hulgas reetis huvipuudust kohaliku olukorra vastu Gorbatšovi kuulus külaskäik Eestisse 1987. aasta veebruaris. Riigijuht pani lilli Leninile ja Maarjamäel asunud „igavese tule“ juurde, külastas vaatamisväärsusi ning vestles kohalike tööliste ja kolhoosnikega. Kõige suuremat põnevust pakkus kohalikele parteijuhtidele tema ülesastumine Tallinnas toimunud komsomolikongressil, kuhu EKP juht Karl Vaino teda üldse kutsuda ei plaaninud. Gorbatšov oli aga tänaval inimestega kohtudes üritusest juhuslikult teada saanud ja otsustas kohale minna.