JUHTKIRI | Vajame veretut, aga odavamat kütust

Välisministeeriumi avaldatud nimekiri 28 Eesti ettevõttest, kes taotlesid juunis erandit jätkata naftasanktsioonidele ülemineku perioodil Venemaa naftatoodete importi, võrdus nende häbiposti panemisega.

Kuna naftaimpordi teema pole mustvalge, võib mõista, miks mõned nimekirjas olevad ettevõtted on ministeeriumi peale pahased – võib-olla tõesti pole nad igaks juhuks vormistatud erandit päriselt kasutanud. Ent on arusaadav ja õigustatud ka paljude kütusetarbijate soov, et Vene verenafta ei jõuaks nende sõiduki kütusepaaki. Nagu kirjutas esmaspäeval Ärileht, on Venemaalt Eestisse imporditava diislikütuse hulk tänavu enamikul kuudel kasvanud, mis tähendab, et keegi kasutab praegu veel avatud uksi agaralt.

Tarbijatena oleme õigel teel, kui hoiame valvsalt silma peal, et kütusemüüjad meile Venemaalt pärit naftatooteid ei müüks.

Ühest küljest on selge, et Venemaale praegu raha maksta on moraalselt vale ja julgeoleku mõttes kahjulik. Teisalt on selge, et Vene nafta järsk kõrvalejätmine hoiab maailmaturul hinda kõrgemal, kui see muidu oleks, mis omakorda võimaldab Venemaal korralikult teenida isegi naftat suure allahindlusega müües. Kontekstiks väärib meenutada, et Vene nafta asendus saab tulla suuresti riikidest, mille juhtide moraalne pale on samuti räpane – Saudi Araabia, Iraan, Venezuela jms – ning kes on oma regioonis või riigis pingete ja inimõiguste rikkumise eestvedajad.

Teisisõnu tuleb Euroopal oma nafta- ja ka gaasiostusid ümber suunates valida kahe halva vahel. Aga praegu on üheselt selge, et vähemalt meie maailmajao jaoks on Putini Venemaa võrreldamatult suurem halb ja oht kui need teised diktatuuririigid.

Kahjuks pelgalt Eestis ja EL-is Vene nafta ostmisest loobumine pole veel kogu rehkendus, vaid läänemaailmal tuleb ka saavutada, et nafta maailmaturuhind mõnevõrra langeks. Ja veelgi parem oleks, kui Venemaa ei saa talle avatuks jäänud müügikanalites täit hinda. Esimest „tööd“ on hakanud juba tegema maailmamajanduse aeglustumine, aga teiseks tuleb mingid kavalad kaudsed lahendused leida läänemaailma juhtidel. Töö selle kallal käib.

Tarbijatena oleme õigel teel, kui hoiame valvsalt silma peal, et kütusemüüjad meile Venemaalt pärit naftatooteid ei müüks, ja pahandame, kui on kahtlus, et keegi seda teeb. Aga suurtel ja väikestel ärimeestel, keda odavate Vene naftasaaduste vahendamine ahvatleb, tasub mõelda ohtudele, mida enda sellesse mässimine võib tuua.