Alates Ukraina sõja algusest on mitmed Euroopa riigid ja ka Eesti võtnud vastu tuhandeid sõjapõgenikke. EKRE esimees Martin Helme väitis (30.08.2022) Vikerraadio saates „Uudis+“ järgmist: „Eesti on absoluutne rekordihoidja oma rahvastiku arvu mõttes. [- - - ] Poole aastaga on Eesti rahvastiku tasakaal langenud sinna, kus ta oli Nõukogude okupatsiooni lõpus.“.

Kontrollime, kas poole aastaga on tõesti Eesti rahvastiku tasakaal sarnane nõukogude okupatsiooni lõpuga.

KONTROLL

Rahvastiku tasakaal ehk rahvastiku koosseis näitab, mis rahvustest koosneb riigi rahvastik. 31.08.2022 seisuga on Eestisse jäänud 53 778 Ukraina sõjapõgenikku.

Eesti rahvaarv oli selle aasta esimese jaanuari seisuga 1 331 796, eestlased moodustavad rahvastikust 69,1%, venelased, 23,7%, ukrainlased 2,1%, muud rahvused 4.7% ja teadmata rahvusega 0.5%.

Kuna puuduvad rahvastiku andmed kuu täpsusega, võttis faktikontroll augusti lõpu rahvastiku seisu kontrollimiseks algandmeteks selle aasta jaanuari rahvastiku koosseisu. Kontrolliks eeldame, et ainuke rahvastiku muutus on lisandunud Ukraina sõjapagulased, aga see ei pruugi täiesti täpne olla. Nende andmete alusel oleks Eesti rahvaarv koos Ukraina sõjapõgenikega 1 385 574 inimest. Eestlased moodustavad sellest 66.4%, venelased 22,8%, ukrainlased 5.8% ning muud rahvused 5%.

Nõukogude okupatsiooni lõpus, 1989. aastal tehtud rahvaloendus fikseeris Eestis 1 565 662 inimest. Statistikaameti kinnitusel on see kõige täpsem andmestik okupatsiooni lõpu ajast. Eestlased moodustasid rahvastikust 61,5%, venelased 30,3%, ukrainlased 3,1% ja valgevenelased 1,8%.

Rahvastiku koosseisu jaotumine 30.08.2022 seisuga ning graafik eestlaste osakaaluga rahvastikust 2022. aasta alguses, 30.08.2022 seisuga ja nõukogude okupatsiooni lõpus oleksid järgmised:

Rahvastiku jaotumine 30.08.2022

Rahvastiku jaotus läbi aegade

OTSUS

Pigem vale

Eesti rahvastiku tasakaal on poole aastaga muutunud, kuid pole võrreldes aasta algusega langenud Nõukogude okupatsiooni lõpu tasemele. Eestlaste osakaal rahvastikus on küll vähenenud, ent on endiselt 4.9 protsendipunkti võrra kõrgem okupatsiooni lõpu seisust. Võrreldes aasta algusega on eestlaste osakaal vähenenud 2,7 protsendipunkti, seega sarnaneb praegune olukord rohkem aasta algusega kui Nõukogude okupatsiooni lõpuga.

PROJEKTIST

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@epl.ee.

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aastal Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad Eesti Päevalehe veebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid