Margit Mutso: tõenäoliselt tuleb tulevikus vahel ka pikemat aega hakkama saada elektri, sooja vee ja internetita

„Peame riigi tasandil hakkama süsteemselt tegelema sellega, kuidas elanikkonda hajutada. Tallinna puhul hõlmaks kliimakatastroof pea poolt elanikkonda,“ ütleb arhitekt.

Energiasääst ja rohemajandus võis progressiusku inimestele kaua paista mingi hipide ja märsilohistajate tüütu jurana. Ahastamapanevad elektri- ja küttearved on ehk veennud kõige suuremaidki skeptikuid, et energiakriis on käes. Margit Mutso (56) on üks arhitekte, kes on sel teemal sõna võtnud ning selgitab, miks on vaja tsiviilkaitsevarjendeid, päikesepaneele ja väikelinnadesse kolimist soodustada.

Mutso sõnul on viimastel aastatel palju tegureid, mis arhitektuuri muudavad. Pärast sõja puhkemist, aga ka juba enne seda, kliimamuutuse tõttu, on päevakorrapunkt number üks olnud energia. „Majade ülalpidamiseks – kütmiseks, korrashoiuks, sooja vee tootmiseks jne – kulub väga suur osa kogu toodetavast energiast. See peab muutuma.“