JUHTKIRI | Ettevõtjate elektrikulu vajab samuti lage

Ettevõtja Oleg Ossinovski ütles eilses Eesti Ekspressis, et tema tuulikud teenivad praegu sellist ülikasumit, et tal on lausa häbi raha vastu võtta. Samal ajal on osas sektorites ettevõtjad silmitsi ellujäämisküsimusega, sest elekter on nii kallis, et seda kulu ei saa tarbija kanda lükata. Ent neid ettevõtjaid, erinevalt eratarbijatest, valitsus praegu toetada ei kavatse.

Probleemi parim lahendus on kehtestada elektri hinnale üldine ülempiir. Euroopa Komisjonis on säärane idee päevakorras: müük turuhinnaga, mis ületab 200 eurot megavatt-tunni eest (20 senti/kWh), läheks maksu alla ehk võetaks riigieelarvetesse, välja arvatud gaasjaamadel, mille tootmiskulud on gaasi praeguse hinna tõttu suuremad.

Maksu peaks eeldatavasti laekuma mühinal – näiteks Eestis on megavatt-tunni hind augustis-septembris olnud suurema osa aega üle 200 euro. Ossinovski moodi tuule- ja päikeseenergia tootjate süümepiinad väheneksid, aga riik saaks raha, et maksta elektrihüvitisi või vähendada mingeid makse.

Kui homsel EL-i energeetikaministrite kohtumisel ei võeta täiskäiku ühiste lahenduste poole, peab meie valitsus leidma kohaliku lahenduse.

Ka 100–200 eurot/MWh pole odav, aga tark on seada piir nii, et see ei viiks alla uude elektritootmisse investeerimise või üldse elektri müümise huvi. 200-eurone piir Brüsseli hinnangul ei vii, kuigi on ka teistmoodi arvajaid – näiteks Eesti Energias.

Kuna elektriturg on rahvusvaheline, oleks otstarbekas ka see või muud hinnalaed kehtestada üle Euroopa. Aga kui homsel EL-i energeetikaministrite kohtumisel ei võeta täiskäiku ühiste lahenduste poole, peab Eesti valitsus hakkama ette valmistama universaalteenuse ettevõtetele laiendamist või kohaliku hinnalae kehtestamist.

Keerulisem teema on see, millistele äritarbijatele tagasimakseid teha, kui minna hinnalae teed. Kas kõigile tarbijatele nende tarbimise järgi või teha mingeid poliitilisi valikuid – elutähtsamatele sektoritele rohkem, teistele vähem või üldse mitte. Kõige kiirem, lihtsam ja küllap ka õiglasem tee oleks erandeid mitte teha.

Osas inimestes on kõrge börsihind vallandanud soovi elektriturg üldse kaotada, elektrieksport lõpetada ja kõik n-ö sotsiaalelektri peale panna. See pole mõistlik tee. Nõnda võime saada nõukogudeliku stabiilsuse, kus elekter maksis küll aastakümneid 4 kopikat/kWh (mis polnud odav!), aga voolupinge kõikus nagu praegu börsihind ja häid elektrilisi kodumasinaid ei suutnud majandus toota.