Valitsuse gaasihüvitis võiks olla paindlikum. Näiteks võiks tõsta hüvitislage ja vähendada selle võrra kompensatsiooni hulka.

Kui elektriga ei küta, võib isegi kergemaks minna, sest paljud suveks remonti läinud elektrijaamad naasevad turule. Kes kütab elektriga, sel läheb märksa halvemaks. Ei aita ka kiire otsus küttesüsteemi vahetada, sest järjekorrad näiteks maasoojuspumpade paigaldamiseks ja ahjude ehitamiseks kipuvad ulatuma talve välja.

Neil, kes soojendavad tuba gaasiga, läheb kohe kindlasti väga palju halvemaks. Kui vaadata praegu fikseeritud hinnaga pakette, siis pakutakse seal gaasi kuupmeetri maksumuseks u 4 eurot (mullu jäi see alla euro). Kerge arvutus näitab, et samavõrra energiat välja andev naftabarrel peaks samal hinnaskaalal maksma u 670 eurot (aga jääb praegu alla 100 euro).

Ilmselt peaksime nafta puhul seda absurdseks. Kuid Venemaa algatatud energiasõja valguses peame saabuva talvega lihtsalt kuidagi hakkama saama. Üsna loogiline, et me riigi ja ühiskonnana ei jäta sisulises sõjaolukorras üksi neid, kes on juhtumisi praegu kõige haavatavamad.

Ühiskonna tugevuse huvides peaks valitsus võimalikult kiiresti teada andma, kuidas energiašokiga võimalikult solidaarselt toime tulla.

Sõnades valitsus mõistab seda. Ent praktiline pool vajab põhjalikku kaalumist. Näiteks majandusminister Riina Sikkuti valitsusse viidud plaan näeb ette gaasi hinna 80% hüvitamist kuni tarbimiseni 2,6 MWh (u 250 m³) kuus, kuid veidigi suurema maja puhul võib ka normaalselt küttes märksa rohkem minna. Eesti omanike keskliit hoiatabki, et eriti saavad pihta suurpered. Olgu see üks näide, kus on kindlasti ruumi paindlikkuseks. Näiteks tõsta hüvitislage ja vähendada selle võrra kompensatsiooni hulka.

Et oktoobripühadele järgnev talv päris ootamatult ei tabaks, peaks teadma pakutud ja kokkulepitud kompensatsioonimehhanisme juba praegu. Lubatud hüvitisperioodini on jäänud kolm nädalat, aga me kobame ikka veel pimeduses.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid