Lennart Meri oli väga vihane ja käratas: mille eest sa siin palka saad!?

Lennart Meri oli üksjagu vastuoluline. Tema sõnumite sisu oli väga oluline ja sageli teedrajav, aga tema toimimisviis tekitas paljudele ebamugavust, võib-olla koguni peavalu.

Ma olen Lennartiga kolme aastakümne vältel palju kokku puutunud. Esimene lähem tutvus tekkis raamatuklubis Tõru 1975. aasta alguses. Vast asutatud raamatuühingu klubi otsustas endale külla kutsuda hiljuti ilmunud ja suurt tähelepanu äratanud „Hõbevalge“ autori. Kohtumine toimus Tallinna vanalinnas, Pikk tn 40, ajalehe Sirp ja Vasar toimetaja avaras kabinetis. Klubi ise oli sündinud samas toimetuse ruumides vaid mõni nädal varem. Hiljem kasvas Tõru ümber muinsuskaitseklubiks. Ja kirjanik Lennart Merist sai hiljem Eesti muinsuskaitse seltsi volikogu liige.

Lennart Meri oli hingelt muinsuskaitsja. Mul on eredalt meeles tema sõnad, mis ta lausus Tallinna raekojas kooliõpilaste muinsusteemalise kirjandivõistluse võitjate autasustamisel. Ta patsutas käega kodanikesaali aegunäinud sambaid ja ütles: „Muinsus on see, millele on peale hinganud kõikvõimas aeg!“