INTERVJUU | Eesti suursaadik Ühendkuningriigis: uus kuningas peab võitma rahva südame, aga see saab raske olema
(36)„Neljapäeval, kui olin valmis juba lennujaama minema, tuli meile esimene teade, et kuninganna tervisega on kehvasti ja midagi on toimumas,“ meenutab Eesti suursaadik Ühendkuningriigis Viljar Lubi kurba päeva. See aga tähendas tol hetkel suursaatkonnale vaid üht – nad pidid hakkama halvimaks valmistuma.
Päeval, mil kuninganna Elizabeth II lahkus meie seast, oli suursaadik Viljar Lubi juhuse tahtel Eestist äridelegatsiooniga Šotimaal Aberdeenis. Linn, mis asub Kirde-Šotimaal ja mis on kõige lähemal Balmorali paleele, kus kuninganna sel ajal ka viibis. „Neljapäeval, kui olin valmis juba lennujaama minema, tuli meile esimene teade, et kuniganna tervisega on kehvasti ja midagi on toimumas,“ meenutab suursaadik kurba päeva. See aga tähendas suursaatkonnale vaid üht, nad pidid hakkama selleks valmistuma – kes teeb kaastundeavalduse ja millise. Kui tuli ametlik kinnitus õhtul poole seitsme ajal, läks kõik nii nagu oli Eesti Suursaatkond planeerinud. Kui surmapäeval läks kõik plaanipäraselt, on viimased päevad kuninganna surm kaasa toonud olukordi, millele pole pidanud varem mõtlema. „On termineid, mida pole pidanud kasutama 70 aastat, mis tähendab omakorda seda, et sellele ei ole välja mõeldud eestikeelset vastet. Nagu näiteks sõna Accession Council – selle sõna kasutamine on toonud kaasa tõlkeraskused, sest vastet ei ole ja pole kunagi mõelnud ka sellele.“
Kuninganna surm tekitas ka Lubis kurbasid emotsioone ning kasutab Elizabeth II iseloomustamiseks ainult südamlikke sõnu. „Ta oli väga professinaalne ja rõõmsameelne inimene. Teda peeti emafiguuriks ja täielikult oma inimeseks. Kuninganna ei elanud enam viimastel aastatel Londonis, vaid enda lemmikus residentsis, milleks oli Windsor või Šotimaal. Seal ta liikus mõnikord ka üksinda, jalutas põldude vahel, tervitas vastutulijaid.. Ta oli hästi vahetu ja kättesaadav. Ta sai väga hästi aru, et tema roll on olla rahvaühendaja.“
Rahvaühendaja oli ta ka brittide ja eestlaste vahel. 2006. aastal külastas kuninganna Eestit, mis oli märgilise tähtsusega. Me olime äsja liitunud Euroopa Liidu ja NATO-ga ning antud visiit aitas avardada paljude brittide teadmisi meie riigist. „Suhted kuninganna Elizabeth II ja Eesti vahel olid väga head ja Ühendkuningriik on kogu aeg Eestile sõber olnud. Nad ei ole kordagi tunnustanud Nõukogude Liidu okupatsiooni ja nende sõjaline sekkumine meie iseseisvuse ajal oli oluline. Nii et meie ühine ajalugu läheb kaugesse aega ja kuninganna käik siia oli väga sümboolne. See andis veel rohkem meile kindlust, et meie oleme ka tähtsad,“ räägib Lubi. Antud visiidist on ilmselt paljudel eestlastel oma lugu rääkida. Ka suursaadikul oli võimalus isiklikult kohtuda kuningannaga kolm korda.
Üheks kohtumiseks oli diplomaatilisele korpusele korraldatud vastuvõtt Buckinghami palees. Vastuvõtule oli kutsutud kõikide riikide suursaadikud. 2003. aastal oli kutsutud teiste hulgas ka Kaja Tael, kes oli 2001-2006. aastal Eesti suursaadik Londonis. Eesti väiksus tuli tol aastal Lubile kasuks ning ta sai vastuvõtul osaleda kui Taela pluss ühena. Antud üritusel peab olema seljas kas frakk või rahvariided, kuna Lubil frakki selga panna ei olnud, otsustas ta rahvariiete kasuks. „Panin selga Mulgi kuue, aga ma olin kuulnud, et kuningannale ei meeldi väga must värv,“ ütleb Lubi. Ent teatavasti on Mulgi kuub musta värvi punaste detailidega, mis viis aga kentsaka olukorrani. „Kuninganna tervitas kõiki ükshaaval ja kui ta jõudis siis lõpuks meieni, vaatas ta mind pealaest jalatallani ja ütles „how unusual„ (kui ebatavaline – toim.), mis ei ole brittide kontekstis kompliment...“ meenutab suursaadik naerdes.
Uus kuningas peab võitma rahva südame, aga see saab raske olema
Lubi sõnul on väga vähe neid inimesi, kes mäletavad Elizabeth II isa, mistõttu saab kuningal Charles III olema väga raske, eriti veel praegu, mil šokk ei ole inimesteni veel kohale jõudnud. „Kõik hakkavad võrdlema Charlesi, et kuidas ta välja paistab, mis on tema tõekspidamised, kuidas ta tegutseb. Kuninganna on universaalselt armastatud, nii et Charles peab ka võitma rahva südame, aga see saab raske olema,“ arvab suursaadik.
Samas teisest küljest usub Lubi, et Charlesil on olnud võimalus kõrvalt jälgida enda ema väga pikalt ning samal ajal õppida, et milliseid vigu vältida ja kuidas rahvaga suhelda – küüniliselt öeldes on kuningal olnud pikk ettevalmistusaeg. Aga milline saab uus kuningas olema? „Ta on oluliselt rohkem sekkunud poliitilistesse asjadesse, Elizabeth ent teadis, et tema roll ei ole sekkuda poliitikasse. Seega üritab ta kindlasti olla Charles III, mitte Elizabeth II pluss. Ja kuigi kuningas Charles III on küll jah, monarh, siis tegu on siiski väga suures osas kuningliku perega, kes täidab ühiselt neid funktsioone. Seega ma usun, et üleminek saab olema suhteliselt sujuv,“ mõtiskleb Lubi.
Kuninganna surm on lahti kiskunud ka inimeste vanad haavad ning aina rohkem räägitakse pintsess Dianast, kes lahkus meie seast 1997. aastal. Kuigi on inimesi, kes on kurvad ja on inimesi, kes on pahased, et uue kuninganna Camilla asemel peaks olema Diana, siis Lubi siiski usub, et Camilla vastu võtmine inimeste seas on tegelikult juba ära toimunud. „See on ka nii aastakümnete jooksul läbi hekseldatud teema, mispärast usun, et kuninganna Camilla omaksvõtmine on ära toimunud. Kõik teavad ta rolli ja ta kohta,“ arvab suursaadik lõpetuseks.
