Sentigi sotsiaaltoetusi pole nende pere seni Eesti riigilt saanud. Põhjuseks asjaolu, et veebruaris, kui sõda algas, viibis Ksenia töö asjus Poolas, mitte Ukrainas – seetõttu Eesti talle ajutist kaitset ei anna. Oma kodust Zaporižžjas lahkusid nad märtsis ja elasid esialgu Poolas. Juulis võttis Ksenia elukaaslane vastu Paldiski tööpakkumise ja pere saabuski Eestisse. Mehe palk on ka nende ainus elatusallikas, kuid nüüd äsja anti teada, et juulis alanud töö on vastupidi esialgu lubatule otsas ja neil tuleb oma Paldiski korterist lahkuda. Mees sai uue tööotsa Tallinnas ja nüüd otsivad nad sinna korterit. Ehk mis plaane sa teed, kuhu end sisse kirjutad või lapse kooli paned, kui su elus pole midagi kindlat?

Jaga
Kommentaarid