Valgekraede kuritegevuse ohvrina tunned end ära arstijärjekorra lõpus

Majandus- ja korruptsioonikuritegudega on tihtilugu nõnda, et tavainimene end kannatanuks ei pea, kui teda pole just mõnda püramiidskeemi või telefonikelmi ohvriks meelitatud.

Kui 1990-ndatel teenisid kuritegelikud grupeeringud oma raha ennekõike väljapressimise, n-ö katusepakkumise ning salaviina- ja sigaretiveoga, siis tänapäeval sellise tegevusega enam piisavalt ei teeni. „Riik on tugevamaks saanud,“ ütleb keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere. Aga sellest ajast on pead tõstnud n-ö valgekraede kuritegevus, mis peitub legaalse tegevuse taha ja mida on keerulisem tuvastada ja tõendada.

Valgekraede majanduskuritegusid on tavainimese pilgu järgi ilmselt kahte liiki. Näiteks viimatine Eriali hoiu-laenuühistu kaasus, mis on praegu ka kohtumenetluses, on sedasorti juhtum, kus otsene ohver tunnetab oma kaotust väga selgesti. Igast eluvaldkonnast kliente paigutas oma sääste laenuühistusse, uskudes selle pidajate juttu 16% tootluse kohta. Selgus, et kõik oli bluff ja nende raha on läinud.