XIII noorte laulu- ja tantsupeo „Püha on maa“ kunstiline toimkond kuulutas välja kõnevõistluse, millest on oodatud osa võtma kõik 7- kuni 27-aastased Eestimaa lapsed ja noored. Kaunis emakeeles kirja pandud kõnesid oodatakse hiljemalt 31. oktoobriks.
XIII noorte laulupeo kunstilise juhi Pärt Uusbergi sõnul on laulu- ja tantsupeoaastat sisse juhatav kõnevõistlus igati omal kohal, kuna kogu suurpidu ettevalmistava teekonna vältel on emakeel olnud oluliste väärtuste hulgas ka näiteks repertuaari valides. Teisalt on põnev saada teada, kuidas tulevase peo teema „Püha on maa“ noori endid kõnetab. Ning kolmandaks on tal isiklikus plaanis noorte kõnevõistluse üle hea meel ka seetõttu, et just noorte kõned olid need, mis inspireerisid teda ennast osalema XIII noorte laulupeo kunstilise juhi konkursil.
Ring sai täis
Uusberg meenutab, et päeval, kui ta saatis oma laulupeo ideekavandi teele (see oli 20.02.20) sattus ta viibima Rapla Gümnaasiumi Eesti Vabariigi aktust tähistaval üritusel, kus noored kõnesid pidasid. „Mäletan, et mul oli küll ideekavand „Püha on maa“ arvutis kenasti valmis, aga olin teinud enda sees selge otsuse, et ma ei saada seda teele. Kuulates aga noori sel päeval kõnelemas ja omakorda vaadates nende eakaaslasi, kes kõnesid kuulasid, ma tajusin, kui haprad ja mõjutatavad noored on. Ja sealt edasi tundsin, et kui oluline on, millise vaimse ruumi loovad täiskasvanud eneseotsinguis noortele. Nii saatsingi ikkagi oma ideekavandi teele, et vähemasti jagada noorte laulupeo ideekavandi konkursi žüriiga oma vaadet ja väärtusi. Nii et minu vaatenurgast on sel mõneti selline märgiline tähendus, et just kõnevõistlust korraldame. Nii-öelda ring saab sellega täis.“
Võistlus muudab õppekava vaheldusrikkamaks
Kõnevõistlust ette valmistada aidanud Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi emakeeleõpetaja Tiina Veismanni sõnul käsitletakse kõne kui žanri emakeeletundides üldiselt pigem liiga vähe kui liiga palju. Kuna eesti keele ja kirjanduse tunde on vähendatud, tuleb pidevalt teha karme valikuid. Ta toob esile, et gümnaasiumis ei ole enam eraldi kõneõpetuse kursust ning tundides pööratakse rohkem tähelepanu kirjaliku eneseväljendusoskuse arendamisele, sest riigieksamil tuleb kirjutada arutlev kirjand.
Küsimusele, kas võistluse kaudu kõne kui žanri esiletõstmine võiks olla emakeeleõpetajatele pigem rõõm või koorem, vastab Tiina Veismann, et ta loodab, et õpetajad pigem rõõmustavad, kui pakutakse mõnd head ideed, kuidas programmi vaheldusrikkamaks muuta. „Tegelikult võiks kõneõpetusele õppekavades rohkem tähelepanu pöörata küll, sest suuline argumenteerimis- ja veenmisoskus, samuti elementaarsed teadmised avalikust esinemisest kuluvad kindlasti elus ära,“ ütleb emakeeleõpetaja.
Kas kõne on keele- või meelesündmus?
Tartu ülikooli tekstiõpetuse lektor Riina Reinsalu ütleb, et kõnesid on mitmesuguseid (sünnipäevakõnedest vabariigi aastapäeva kõnedeni), mistõttu on ka tavad mõnevõrra erinevad. Olenevalt sellest, mis kõnega on tegu, varieerub kõne pikkus ja seega ülesehitus. Küll on kõigi kõnede puhul tähtis silmas pidada, et sõnum oleks sisukas ja edasi antud huvitaval viisil.
Olenemata sellest, millest on kõnes juttu ja mis sündmuse puhul kõnet peetakse, on tähtis pöörata tähelepanu kõne ülesehitusele. Kõne ülesehitust on võrreldud lennureisiga: nii nagu lennureisil, on ka igal kõnel algus, keskpaik ja lõpp. Seejuures öeldakse, et õnnetused juhtuvad enamasti just alguses ja lõpus, mistõttu tuleb hoolikalt läbi mõelda, kuidas kõnet alustada ja lõpetada.
Kõne ülesehitust on võrreldud lennureisiga. Seejuures öeldakse, et õnnetused juhtuvad enamasti just alguses ja lõpus.
Sisu kõrval on oluline ka vorm – see, kuidas sisu edasi antakse. Vormiline pool hõlmab ka keelekasutust. Kuna kõned on üldjuhul pigem lühikesed, on igal sõnal seda suurem kaal. Head tähelepanupüüdjad on kõikvõimalikud kõnekujundid, mille hulka kuuluvad näiteks metafoorid, võrdlused ja oksüümoronid. Ka retoorilised küsimused, pöördumised ja hüüatused toimivad hästi, kuid nendega ei maksa liialdada.
Riina Reinsalu ütleb, et tema käsitaks kõnet nii keele- kui ka meelesündmusena: „On suurepärane, kui kõneleja suudab oma laiale teadmiste pagasile või erilistele kogemustele tuginedes anda sõnumit edasi viisil, milles peegeldub kõneldava emakeele rikkus.“
Kõnevõistlusest saab traditsioon?
Traditsiooniliselt kõlavad laulupeol Eesti vabariigi presidendi ning kultuuriministri kõned. Pärt Uusbergi sõnul ei oleks selle tava muutmine küll otseselt hädavajalik. „Kui aga käimasolevale kõnevõistlusele laekub mõni väga ere kõne, mida me kõik järgmise aasta 2. juulil kuuleme, siis omakorda ei ole ju välistatud, et kõnevõistlusest võikski saada uus traditsioon. Edaspidigi võiksimegi ehk kuulda lisaks presidendi ja kultuuriministri sõnavõttudele ka üht läbi kõnevõistluse taolise „vaba mikrofoni“ peole jõudnud säravat kõnet,“ ütleb Uusberg.
Kõnevõistluselt ootab Pärt Uusberg ennekõike noorte isiklikku lähenemist XIII noorte laulu- ja tantsupeo juhtmõttele „Püha on maa“. „Usun ja loodan, et taolise teemaga on igaühel oma isiklik side. Võib-olla esmalt tundub teema kuidagi universaalne, üldine, aga kui süveneda, siis küsimusele, mis ikkagi on sulle püha, või mis on üldse püha või kas on veel midagi püha, võib olla väga erinevaid vaatenurki, vastuseid.“ Uusbergi sõnul võiks arutleda ka teemal, mis üldsegi see sõna „maa“ ses lauses tähendab? On see Eestimaa, on see planeet Maa, on see loodus üldisemalt või maa kui maailm? Isegi sõna „on“ üle võib tema sõnul soovi korral pikemalt mõtiskleda. „Kokkuvõttes on tegu ju loovülesandega ja eks igaüks loobki oma terviku. Jään igal juhul huviga neid tervikuid ootama,“ lausub kunstiline juht.
Kõnevõistluse „Püha on maa“ korraldaja on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. Emakeeleõpetajatest ja teistest asjatundjatest koosnev žürii hindab kõnesid neljas vanuseastmes: 1.-4. klass, 5.-9. klass, 10.-12. klass ning noored vanuses 20-27 eluaastat.
Žürii poolt välja valitud kõned leiavad kas osaliselt või tervikuna kasutust XIII noorte laulu- või tantsupeo lavastustes ning avaldatakse laulu- ja tantsupeo Teatajas. Kõigile ära märgitud tööde autoritele on auhinnad.
Võistluse täpsemad tingimused leiab veebilehelt laulupidu.ee. Sealsamas saab igaüks oma võistlustöö üles laadida. Konkurss lõpeb 31. oktoobril.
