FAKTIKONTROLL | Kas Jaak Aabil on õigus, et Eesti energiakandjate hinnad on tõusnud kaks korda kiiremini kui Leedus ja Lätis?

Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekord, kas Jaak Aabil on õigus, et Eesti energiakandjate hinnad on tõusnud kaks korda kiiremini kui Leedus ja Lätis?

TSITAAT

Jaak Aab (Keskerakond) väitis 12. septembril Keskerakonna kutsel korraldatud protestil kõrgete elektrihindade vastu Aktuaalse Kaamera reporterile, et „Eesti energiakandjate hinnatõus on viimase nelja kuuga, siis kui eelmise valitsuse toetused enam ei kehtinud, tõusnud kaks korda kiiremini kui Leedus ja Lätis.“

Kontrollime, kas Aabil on õigus, et Eesti energiakandjate hinnatõus on viimase nelja kuu jooksul olnud lõunanaabritest kaks korda kiirem.

KONTROLL

Energiakandjateks loetakse üldiselt elektrit, gaasi, tahkekütust ja soojusenergiat. Nende energiakandjate hinnatõusu on võimalik vaadelda nii börsihindade kui lõpptarbija hindade lõikes.

Faktikontroll pöördus Jaak Aabi poole, kes täpsustas, et võrdleb lõpptarbija hindade tõusu, mida on võimalik riiklike meetmetega reguleerida. Oma väite tõestuseks viitas Aab ka kindlale Eurostati allikale ja selle kohta Rahandusministeeriumis loodud graafikule. Aabi viidatud HICP (Harmonised Index of Consumer Prices ehk harmoneeritud tarbijahindade indeks) statistika võrdleb energiakandjate lõpptarbija hinnatõusu aastase muutuse protsenti, kus näitena on toodud võrdlus juunist 2021 juunini 2022.

Kuigi tabelist jääb tõepoolest mulje, et Eesti inflatsioon on lõunanaabritega võrreldes kahekordne, ei kinnita see Aabi esitatud väidet, sest võrreldakse aastast hinnatõusu protsenti, mitte viimase nelja kuu oma. Vaatame HICP andmeid lähemalt. Aastast inflatsiooni arvutatakse indeksi põhjal, mis näitab energiakandjate harmoniseeritud hinna muutust ja võimaldab arvutada hinnatõusu ka lühema perioodi jooksul. Nii saame teada, et Eestis oli energiakandjate hinnatõus lõpptarbijale 2022. aasta augustiks maikuuga võrreldes 32%, Lätis ja Leedus mõlemas aga 27%. Järelikult ei vasta tõele, et viimase nelja kuuga on Eestis hinnad kasvanud kaks korda kiiremini kui Lätis ja Leedus.

Võrdluseks võib vaadata ka börsihindasid, mis lõpptarbija hinda kõige enam mõjutavad. Energiakandjatest tõusis kõige enam elektri hind. Elektri hinnatõus Eestis selle aasta maist augustini oli 138%. Ent ka siin ei ole märgata, et Eestis tõuseks hinnad kiiremini kui lõunanaabritel. Vastupidi, Lätis tõusis elektri hind samas ajavahemikus 184% ja Leedus 191%, mis on ligi kolmandiku võrra kiirem kui hinnatõus Eestis.

Otsus

Vale

Ei tarbija tegeliku hinna ega börsihindade alusel ei saa väita, et Eestis on energiakandjate hind viimase nelja kuuga kaks korda kiiremini tõusnud kui Lätis ja Leedus.

PROJEKTIST

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile [e-mail].

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aastal Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad Eesti Päevalehe veebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.