Küll aga tuleb valitsusele ette heita, et kommunikatsioonis nad on rohkem endale vastu rindu tagunud, kui suurepärase lahenduse nad inimestele valmis tegid, mitte selgitanud, kuidas igaüks võiks enda jaoks selle lahenduse plusse ja miinuseid kaaluda.

Tunnihindade jälgimise vaevast universaalteenus vabastab, aga kuu-kahe perspektiivis tasub elektrimüüjate pakkumistel pilku ikka peal hoida.

Hoolimata sellest, et ka septembri keskmisest börsihinnast on praegune universaalteenuse hind soodsam, tasub tarbijatel meeles pidada, et seesugune olukord ei pruugi kesta 2026. aasta aprillini, milleni seda teenust praeguse kava kohaselt pakutakse. Tunnihindade jälgimise vaevast universaalteenus inimese vabastab, aga kuu-kahe perspektiivis tasub ikka üle hinnata, milline on parasjagu parim elektripakett.

Seni, kuni Euroopa Liidus CO₂ kvoodi hinnale ülempiiri ei kehtestata või see turujõudude toimel ise märkimisväärselt ei lange, on ju universaalteenusega pakutav põlevkivielekter suhteliselt kallis elekter. Ajavahemikel, kui turul on suur tuule-, päikese- või hüdroenergia pakkumine, võib börsihind kujuneda põlevkivielektri omast märksa odavamaks. Teisalt võib elektri börsihind talvel ka suurtesse kõrgustesse lennata, kui tõeks saavad näiteks Eesti gaasivarustusega tegelevate ettevõtjate pessimistlikumad prognoosid, millest kirjutame tänases lehes. Ka asjaolu, et hulk põlevkivielektrit universaalteenuse tõttu enam börsile ei jõua, võib börsielektri veel kallimaks teha.

Aga ärgem unustagem sedagi, et Eesti Energia väitel ei kata praegune konkurentsiameti öeldud hind nende kulusid – vaidlus õige hinna üle jätkub. Võimalik, et seetõttu edaspidi hind mõne sendi võrra tõuseb. Kindlaim viis tagada, et universaalteenuse elekter muutub lähitulevikus odavamaks, mitte kallimaks, on saavutada EL-i CO₂ kvoodi hinnale ülempiiri kehtestamine.