JUHTKIRI | Elektribörsi remont on endiselt hädavajalik
(47)Tänases lehes kirjutame Eesti ettevõtjate loodavast laiatarbe imevidinast, mille kasutamine võimaldaks põrandakütte, elektriboilerite jms omanikel tarbida elektrit võimalikult soodsal ajal. Sellest võidaks eraisikute kõrval ka ühiskond, sest elektritootmise ja -tarbimise tasakaalu tagamiseks läheb siis tarvis vähem varuvõimsusi. Elektritarbimise juhtimise lahendusi arendavaid ettevõtteid on ainuüksi Eestis tegelikult rohkem – selles sfääris on innovatsiooni.
Sama ei saa kahjuks öelda Euroopa elektribörside, nende regulaatorite ja valitsuste kohta. Suurim elektribörsi „innovatsioon“ on seni olnud nõustumine sellega, et börsi hinnalae automaatne tõstmine lõpetatakse ja lagi jääb pidama 17. augustil fikseeritud hinna 4000 eurot/MWh juurde.
Börsiidealistide jutu järgi annab kõrge hinnalagi turule osutuse, et tootmist on juurde vaja. Praktika näitab paraku, et absurdselt kõrged hinnatipud on hakanud turgu hoopis solkima. Värskeim näide on praegu tavatarbija kaitsmise seisukohast õigustatud Eesti universaalteenus. Selle loomisele andsid kiirenduse just augusti ehmatavalt kõrged börsihinnad.
Elektrituru regulaatorid, väljuge mugavustsoonist ja tehke turumehhanismi remont ära, et soodustada tarbimise juhtimist.
Universaalteenuse pahupool on see, et ta võtab tarbijatelt motiivi sättida oma tarbimist ajale, kus pakkumist on rohkem ja nõudlust vähem ning turuhind madalam.
Ei saa öelda, et börs polegi praegustes tingimustes suuteline madalamat kuu keskmist hinda tagama. Elektritarbimise juhtimise potentsiaal on väga suurel määral kasutamata – kusjuures märkamatu, mitte elu segi lööva juhtimise potentsiaal. Eespool nimetatud vidinate rahvani jõudmine on rohkem tulevikuteema, aga Nord Poolil on näiteks kasutamata ka päev-ette-börsi ja päevasisese börsi sidumise võimalus.
Praegu pannakse tunnihinnad tarbijale paika päev-ette-turul. See, kuidas need järgmisel päeval tegelikku nõudlust mõjutavad, tavatarbijate hinda enam ei muuda – tarbimise ja tootmise tasakaalu ajamiseks võimlevad päevasisesel turul turuosalised isekeskis. Ent päevasisesel turul kauplemine võiks ka päev-ette-turul fikseeritud hindu mõjutada. Näiteks kurikuulsal 4000 euro tunnil vähendasid elektritarbijad tarbimist 10–15%, mida arvestades poleks hind nii kõrgeks tõusnudki.
Nord Pool, teised elektribörsid, tururegulaatorid ja valitsused, ehk väljute mugavast toetuste jagamise tsoonist ja teete juba talveks turumehhanismi remondi ära?
