JUHTKIRI | Riigivõla kasvatamisest ei tohi saada rutiin

Eesti valitsus kuulutas eile välja rahvusvahelise võlakirjaemissiooni, mille lunastamistähtaeg on kümme aastat. Laenu võetakse riigieelarve defitsiidi katteks, täpne summa veel selgub.

Maailma mastaabis pole selles midagi erakordset, aga Eesti jaoks on tegemist teise otsustava sammuga kaugemale meie varasemast „riigirahanduse Euroopa meistri“ mudelist. Esimene samm oli koroona tõttu võetud 1,5 miljardit eurot, nüüdse sammuga muutub riigieelarve aeg-ajalt laenuga turgutamine rutiinseks.

Arvestades euroala keskmist riigi võlakoormust, näib Eestil selleks olevat laialt ruumi. Euroala keskmine riigivõla ja SKP suhe oli kevadel 96%, aga Eestil 18%, mis kasvab 2023. aasta riigieelarve seletuskirja järgi kõigest 20%-ni.