REPORTAAŽ | Depeche Mode’i lava ehitajast bändi intervjueerijaks

Ajalehepoisist miljonäriks? Pigem ajalehepoisist ajakirjanikuks, aga aastaid tagasi Berliini olümpiastaadionil higistades Dave Gahaniga kohtumine eriti tõenäoline ei tundunud.

2013. aasta suvi oli tulikuum. See oli minu esimene suurlinnasuvi – palav õhk oli koondunud tänavatele ja päevad algasid sõiduga Berliini teise otsa kuulsale olümpiastaadionile. Üks mu esimesi tõsisemaid otsi lavatöölisena oli Depeche Mode kontsert, mille jaoks tuli üüratu staadion mustade kummiplaatidega katta. Päevitus ja muskel motivatsiooniks, ladusin plaate 12-tunnistes vahetustes koos punkarite, muusikute, eluheidikute, üliõpilaste ja minusuguste värskete sisserändajatega. Koroonat polnud olemas, sõdu peeti kaugel ja suvi oli alles alanud.

Kui hommikul Warschauer Strasse silla alt S-Bahnile läksin, roomas klubidest alles sädeleva näoga pidulisi välja. Töötasimegi sellel ajal, kui teised peole läksid: niipea kui õhtuse kontserdi viimane lugu oli kõlanud, valgusime lavale ning hakkasime närviliste ja kärkivate bosside juhatusel seda lammutama ja kastidesse pakkima. Reka lae all mustade helitehnikakastide otsas higistades ei osanud ma aimatagi, et ligi kümme aastat hiljem söön Berliner Ensemble’i ajakirjanike alal quiche’i, foccacia’t ja kolme sorti kooki – tooteid, mida mul tuli edasistel aastatel korduvalt klientidele valmistada. Aga see on juba üks teine lugu ja talletatud ka raamatus.