JUHTKIRI | Ukraina edeneb, Kreml mureneb

Möödunud nädalavahetuse tegi Ukraina poolehoidjatele helgeks Krimmi silla osaliselt rivist välja viinud plahvatus, kuigi ringleb mitmesuguseid hüpoteese, kes ja kuidas selle korraldas.

Enamik kaldub seda pidama Ukraina sõjasaavutuseks. See, et purunes üks Venemaa vallutuste sümboleid – pealegi veel „sünnipäevakingitusena“ Vladimir Putinile –, on kirss tordil. Õnnestunud rünnaku otsene sõjaline väärtus on see, et silla läbilaskevõime vähenemisega tekkivad Vene armee varustamise häired aitavad Ukrainal kiiremini okupeeritud alasid vabastada.

On ka teisi hüpoteese. Näiteks politoloog Karmo Tüür esitles ERR-is teooriat, et nii Nord Streami kui ka Krimmi silla plahvatused korraldas Kremli pistrike leer selleks, et sundida Putinit kasutama tuumarelva, sest nii tuumarelva kasutamine kui ka kasutamata jätmine avaks neile tee võimupöördeks.

Lääneriigid peavad jätkama Ukrainat toetavat kurssi. Veel parem on, kui Krimmi silla õhkimine inspireerib sõjaabi andmist hoogustama.

Ei saa eitada, et olukord on pingeline. Varem on Putini käsilased ähvardanud Krimmi silla ründamise korral koguni tuumakättemaksuga. Seni piirdub Venemaa Ukraina linnade elamurajoonide ründamisega, tappes kümneid tsiviilelanikke – seegi on õõvastav. Samal ajal on muutunud muudkui segasemaks, kui tugev on Kremlis Putini positsioon ja kas tema asemele saamise võrku punuvad üksnes veel julmemad tegelased.

On kuidas on, lääneriigid peavad jätkama Ukrainat toetavat kurssi ja veel parem on, kui Krimmi silla õhkimine inspireerib sõjaabi andmist hoogustama. Maailm ei muutu sellest turvalisemaks, kui praegu Kremli eskalatsiooni kartma lüüa ja hakata propageerima rahuplaani, mis eeldab Ukraina tehtavaid järeleandmisi. Nagu Soome peaminister Sanna Marin ütles enne äsjast EL-i tippkohtumist teda Putinile n-ö mahasõidutee pakkumise küsimuses pinninud ajakirjanikule: „Tee konfliktist välja on see, et Venemaa lahkub Ukrainast.“ Kõik muud lahendused peavad olema välistatud, sest need ei ole lahendused.

Ainus oht, kus läänel oleks praegu sünnis mingit n-ö reaalpoliitikat ajada, on sondeerida pinda Putini asemele tulla võivate grupeeringute seas. Eesmärgiga soodustada veidigi vähem sõjakate ja kuritegelike tegelaste peale jäämist Kremli-siseses võimuvõitluses.