Esiteks, gaasikriisi tõttu kannatavad ikkagi ka need inimesed ja ettevõtted, kes ise gaasi ei tarbi. Nemad saavad seda tunda elektri hinna kaudu, mille määravad vähese tuule või päikesega päevadel tihti meie naabrite gaasielektrijaamad.

Valitsus peab LNG-kaile meie regiooni gaasivarustuses koha leidmiseks ettevõtjatele toeks olema, mitte vaipa alt tõmbama.

Teiseks, paljudes tööstuslikes protsessides on gaasi kasutamine parim või ainus võimalus. Kolmandaks, gaas on energiaallikana suhteliselt keskkonnasäästlik. Vahetult enne sõda otsustas Euroopa Komisjon liigitada gaasi mõnedes valdkondades 2030.–2035. aastani jätkusuutlike energiaallikate hulka, sest selle põletamisel tekib märksa vähem CO₂ kui kivisöe või nafta põletamisel.

Selge see, et Venemaalt praegu gaasi osta oleks vale, sest nõnda rahastataks Ukraina-vastast sõda, aga gaasi üldiselt ei ole põhjust põlata. Vene gaasil ei ole sõja lõpuni ja võimu vahetumiseni tulevikku, aga mujalt pärit gaasil on endiselt.

Paldiskis asuv ja töötav LNG-terminal ei vähendaks küll LNG maailmaturuhinda, kuid tuleva talve kontekstis lisaks kindlust, et vajalik gaas on alati võtta. Võib-olla oleksid ka vahendustasud tänu Paldiski looduslikult soodsatele tingimustele madalamad kui praegu, kus riik on LNG-äris jämeda otsa lahkelt naabritele jätnud. 15 aasta eest hinnati ju just Paldiski meie regiooni regionaalse LNG-terminali jaoks parimaks paigaks.

Terminalide, torude ning äri- ja riiklike huvide rägastik on keeruline, aga ministrite ülesanne ongi selles oma riigi elanike ja ettevõtete vajadusi kaitsta. Selleks talveks jääb Paldiski LNG-kai ilmselt küll tühjaks, aga selle talvega ei saa gaasiäri läbi. Valitsus peab LNG-kaile meie regiooni gaasivarustuses koha leidmiseks ettevõtjatele toeks olema, mitte aeg-ajalt vaipa alt tõmbama.