Toomas Alatalu: Putinil ja tema suuvoodritel on ikkagi paras paanika sees

Putini viimase aja repliigid on toonud esile Venemaa tipus tekkinud ohtliku seisu – kõik sõltub ühe inimese suvast.

Nagu teada, ilmnes Nõukogude impeeriumi lagunemisel, et hästimakstud sovetoloogide progoosid osutusid tihti vildakateks – objekt raskelt hoomatav, teooria ülekandmine erinevasse tsivilisatsiooni küsitav jne, aga ikkagi. Suurimaks möödalasuks tuleb pidada Ukraina iseseisvuslaste (kiuslikku) kohtlemist augustis-detsembris 1991, mis on tänase tragöödia ja verepulma üks peamisi põhjuseid. Tegelikult on samamoodi mööda pandud ka Valgevenes toimuva hindamisega, sest on tänagi kentsakas tõdeda, et kui Putin peab liitriigi loomiseks aastat 1996, siis Euroopa 1997! See arusaamatutest skeemidest kinnipidamine tuleneb tihti sellest, et ei viitsita süüvida Kremli köögi tekstidesse, kus kõik piisavalt kirjas. Et otse öelda – Putini ja Lukašenka näost näkku kohtumised toimuvad tihti selleks, et Batka saaks välja öelda seda, mida Voval vaja. Vaadake näiteks 26. septembri kohtumise kremlin.ru teksti – enne oli välja kuulutatud mobilisatsioon ja mehed hakkasid riigist jalga laskma. Mitte Putin ei muretse, vaid Batka lohutab (kõiki) – no las läheb 30 000, või isegi 50 000, sul on ju reservis 25 miljonit! Täpselt sama seis oli 25. juunil, kui Batka teatas, et tahab tuumarelva kandvaid raskepommitajaid, ehk siis – mitte Putin ei ähvarda tuumarelvaga, vaid pigem teeb seda Batka. 26. augustil Batka teataski, et vastavad lennukid on valmis ehk mitte Putin ei ähvarda tuumasõjaga, vaid Lukašenka. Seda ühismängu tuleb jälgida ja meeste vahel vahet teha. Ka siis, kui Batka aeg-ajalt teatab, et Krimm on liitriigi ühisosa ja rünnak sellele on rünnak Valgevenele. Nagu ka äsjane sõnum kõrgendatud terrorismiohust, mis pigem mõeldud tähelepanu kõrvaletõmbamiseks Kremli kehvalt sõdimiselt.

Mida aeg edasi, seda tähelepanelikumalt tuleb jälgida ka Venemaa välisministeeriumi kõneisiku Maria Zahharova sõnumeid. Ta saab selgelt tellitud küsimusi ja viimasel nädala kuulutas algul, et suhted USAga, seejärel, et ka Poolaga on olematud ehk enam hullemaks ei saagi minna. Tegelikult küsiti Poola ja Eesti kohta, ent meile kriipsu peale ei tõmmatud. Enne ähvardati küll välisminister Reinsalu kohtuga, ent see on teine teema. Võimalik, et proua sõnavool katkes tulenevalt väetisehunniku püsimisest Muuga sadamas, mida ei suuda liigutada isegi ÜRO peasekretär, kes seda lahkelt lubas.