„Võrsete“ peaosatäitja Ragne Pekarev ütleb oma muusikavaliku kohta nii: „Ma pole eriline melomaan, mul pole kindlaid lemmikuid, mida aastast-aastasse kuulan. Salvestan nii uusi ja kui vanu lugusid telefoni, mida playlist ette viskab. Sõltuvalt sellest, kas mul on parajasti mingi roll peas tiirlemas, vajutab ka näpp „salvesta“. Siia otsisin midagi minevikust ja midagi praegusest. Ja nädala pärast, mil „Võrsed“ esietendus on ära olnud, muutub ka muusikavalik.“

Muusikavalikut tervikuna saab kuulata siit.

Citarettes After Sex „Apocalypse“

Avastasin selle koosluse umbes aasta tagasi täiesti juhuslikult telefonis muusikat kuulates. Lisasin selle oma playlisti ja kuulasin aeg-ajalt. Ja siis, mõned kuud hiljem saatis Tiit Palu näidendivõistluse võidutöö „Võrsed“, mida ta lavastama hakkab ja kuhu ta mind Paula rollile on mõelnud. Ja seal see on, selle bändi vinüül, mis lavastuses kaasa mängima hakkab. Ma tohutult armastan selliseid hetki.

Depeche Mode „I Feel You“

See lugu oli meil „Persona“ lavastuses ja sellest ajast saadik on nii lugu kui ka lavastus minu sisse kasvanud. Augustis lähen kontserdile.

Luciano Pavarotti, Brian Eno, Bono, The Edge „Miss Sarajevo“

Kui tegime „Head inimesed“ lavastuse proove, siis otsisime lavastajaga lugu, mida võiks kasutada, mil minu Meeksi nõid hetkeks inimeste mõtteid loeb. Ma vaatan suhteliselt vähe telekat ja sedagi huupi, aga ühel õhtul vajutasin selle käima ja sealt tuli Pavarottist dokumentaalfilm. See sisemine päike, mis temas peidus oli, tuli läbi vahemaa ja pikslite ja teispoolsuse. Ja nüüd on selle loo sõnum jälle väga aktuaalseks saanud: „Is there a time…“.

Rodrigo Amarante „Tuyo“

See lugu sööbis mu ajju, kui jõudsin ka lõpuks „Narcose“ seriaalini. Umbes kuus aastat hiljem. Vaatasin siis kõik osad jutti ära, saamata aru, et „Narcos: Mexico“ ei ole üldse see „Narcos“, millest kõik räägivad. Siis jõudsin ka Pablo Escobari looni.

Nüüd laulab iga „Kõik minu emast“ etenduse lõpus seda laulu Robert Annus ja see sobib sinna valatult.

Chris Lanzon verisoon „Iris“

See on lihtsalt nii ilus lugu, et võiksin seda aina ja aina kuulata. Kui mul on uus roll käsil, siis jalutan palju ja kuulan muusikat. Ja see on täiesti erinev, millistele esitustele peatuma jään. Chrisi variant salvestus mu telefoni Paulat otsides.

London Grammar „Strong“

Mulle tohutult meeldib Hannah Reidi puhas ja jõuline ning samas hingeline hääl.

Dagö „Muusik“

Sõnad, mis ka sõnad on. Ja ma mõtlen tegelikult üldse Dagö laulusõnadest nii. Kui vahel kuskil poes või autoraadiost jääd mõnd praegust hitti kuulama: a'la kui vaatad mind, siis ma tahan sind, su tee on kuum, on ostubuum jne, siis hangun hetkeks ja pea plahvatab.

Eurythmics „Love is a Stranger“

Lugu, mis sõitis mu maailma sisse, paiskas kõik segi ja on seal tänaseni.

22. oktoobril jõuab Vanemuise teatris esietenduseni Katariina Libe näidend „Võrsed“, mis võitis Eesti Teatri Agentuuri 2021. aasta näidendivõistlusel esimese preemia.

Näidendi „Võrsed“ peategelane on Ragne Pekarevi kehastatav 40aastane Paula, kes on jõudnud oma elus nii töisesse kui eraelulisse kriisi. Tema valulikke eneseotsinguid peegeldatakse õige mitme paarisuhte kaudu, mis moodsale maailmale tunnuslikult hõlmavad ka seksuaalseid ja rahvuslikke vähemusgruppe. Lavateose kesksed teemad on soov saada last ja lastetus. Esimesena Eesti teatrilaval käsitleb see muu hulgas kunstliku viljastamisega seotud küsimusi. Lavastaja Tiit Palu sõnul on „Võrsed“ lühikeste stseenidega, filmilik, valus lugu sellest, kuidas viimane sõna kuulub elule.

Auhinnatud näidendi toovad lavale näitlejad Ragne Pekarev, Kärt Tammjärv, Veiko Porkanen, Robert Annus, Jaanus Tepomees, Merle Jääger ja külalisena Katrin Pärn. Lavastaja ja muusikaline kujundaja on Tiit Palu, kunstnikutööga toetab Eugen Tamberg ja valguskunstnikuna Kärt Karro (Tartu Uus Teater).

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid