Helmega võib arutleda selle üle, kuidas kirja üks või teine lause tuleks sõnastada, kui kiri saadetakse välja komisjoni ühise seisukohana. Samuti on asjakohane küsimus, kas tuleks ära oodata prokuratuuri otsus kuriteoteate asjas, mille Helme esitas Pentus-Rosimannuse kohta. Jah, kui see otsus venima ei jää.

Kuid maha ei saa vaikida, et Autorollo lugu on pehmelt öeldes piinlik episood Pentus-Rosimannuse eluloos. Juriidiliselt on kohtud eksrahandusministri Autorollo asjas õigeks tunnistanud: pankrotiga tekitatud kahju mõisteti välja advokaat Siim Roodelt ja tema kunagiselt advokaadibüroolt, aga Rain Rosimannus ja Keit Pentus-Rosimannus vabastati vastutusest, kuigi nemad tõid Roode ettevõtet „päästma“.

See, kes peab Pentus-Rosimannust veatuks kandidaadiks Euroopa kontrollikoja liikme kohale, on lühikese mäluga või erapoolik.

Ent laitmatu maine, mida kontrollikoja liikme ametikoht eeldab, ei tohiks ideaalis tähendada mitte ainult jokkpuhtust, vaid ka moraalset puhtust. Seda Pentus-Rosimannusel Autorollo asja pärast paljude Eesti inimeste arvates ei ole. Kuidas Euroopa Parlament 8. novembril toimuval kuulamisel Autorollo lugu hindab, on europarlamendi liikmete asi, kuid kindlasti pole vale neid kõnealusest episoodist teavitada.

Samamoodi on õigustatud kriitika Pentus-Rosimannuse liikmekandidaadiks valimise protsessi kohta: valimine võib olla valitsuse poliitiline otsus, aga seda ei tehtud piisavalt läbipaistvalt.

Kena oleks, kui vastav kiri saadetakse välja kogu korruptsioonivastase erikomisjoni nimel, mitte ainuisikuliselt Helme kirjana. Ehkki küllap poleks see siis nii terav, mis annab Helmele võimaluse uue sõu teha. Siiski ei peaks Pentus-Rosimannuse personaalküsimusest tegema Helme personaalküsimust. See oleks umbes sama kui süüdistada Kremli asemel Kaja Kallast kallis gaasi hinnas. Muide, komisjoni lõhkiminek (st kirja üksnes Helme initsiatiiviks jäämine) võib tõsta Helme ja EKRE reitingut isegi rohkem kui ühise kirja saatmine.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid