FOTOD | Film kogukonnast, mis peagi kaob. Sõpruse kinos esitleti dokumentaalfilmi „Hipodroom“

Eesti režissööri Vladimir Loginovi uusim dokumentaalfilm „Hipodroom“ on visuaalselt lummav sissevaade Hipodroomi hingeellu, kus kunagise hiilguse vundamendil ratsutab üks kogukond loojangu poole.

Peagi tähistab Tallinna Hipodroom oma sajandat sünnipäeva. Kuid selle ainulaadse koha tulevik ja saatus on tänase seisuga nukker, sest pole välistatud, et hipodroom 2022 aasta lõpul suletakse ja maha lammutatakse ning tänane linnaplaneering lõpetab maailmasõja ja kolm riigivõimu üle elanud hipodroomi eksistentsi.

Filmi näol on tegemist „Sipelgapesa“ ja „Prazdniku“ autorite sissevaade Hipodroomi hingeellu, kus kunagise hiilguse vundamendil ratsutab üks kogukond loojangu poole.
Oli 1923. aasta 25. november, kui Tallinna Hipodroom oma uksed Eestimaa pealinna südames publikule avas. Hipodroom peibutas külastajaid kihlvedude ja võiduajamistega ning võimalusega oma õnn totalisaatoril proovile panna. Tallinna Hipodroom oli üks suuremaid Baltimaades ja saavutas uskumatu populaarsuse, kuid alanud sõda lõhkus igapäevase idülli. Hävines restoran ja tulekahjus läksid kaduma ka tribüün ja kontorihoone. Majesteetlikust hipodroomist jäi püsti vaid üksik hobusetall ning täna pole selge, mis hipodroomist tegelikult saab. Tänane linnaplaneering antud kohal tulevikku ei näe, ning hipodroomi asemele on planeeritud uusarendused. Samm sammult on tallid tühjenenud. Üksteise järel suletakse uksi. Hipodroomi asemele kerkivad mõne aja pärast korterelamud.

Poeetiline dokumentaal „Hipodroom“ jälgib viie aasta jooksul inimesi, hobuseid ja elu, mis on otsekui tardunud selles kunagi sündmustest tulvil paigas.