Tervitused Madridist

Peame taas rääkima relvadest. Oleme Hispaanias püüdnud saada infot Ukrainale saadetud relvade kohta, aga seda tehes põrkume justkui seinaga. Relvaküsimus on aga võtmetähtsusega Venemaa agressiooni igas uues faasis, millest viimane kätkes endas taevast alla sadanud terrorit ehk odavaid Iraani droone.

Uued sõjakoledused muutsid Euroopa arusaama senistest punastest joontest ja sellest, et Ukrainat tuleb toetada ka neile tõhusaks õhukaitseks vajaliku relvastuse pakkumisega. Ent talv on saabumas ning relvade tootmise ja selle rahastamise probleemidesse on lihtne kinni jääda nüüd, kus sõda on juba kaheksa kuud kestnud.

Mõnele võib tunduda paradoksaalne, et relvade Ukrainale saatmine lühendab sõda, aga abi koomale tõmbamine paneks Ukraina vastuvõetamatusse olukorda. Mõne riigi jaoks on see kristallselge, osale lisamotivatsiooniks, et oma kaitsetööstust arendada. Mõni aga kasutab relvana kriiskavaid jutustusi, mis panevad kuuldus kahtlema.

Praeguseks kõlab iga heli ohtlikult

„Minu maja seinad rappusid võimsate plahvatuste tagajärjel. See oli nagu veebruariski, aga nüüd ei rünnanud venelased meid mitte ainult rakettidega, vaid ka suure hulga Iraanist ostetud droonidega.“

Jaga
Kommentaarid